Mis on aeg? 3

Ajas rändamise teooriast tulenevalt on seisuenergia E seotud alati kvandienergiaga järgmiselt:
= =
See tuleneb puhtalt sellest, et need valemid on ajas rändamise teoorias „koostuletatavad“. See
tähendab seda, et kui aegruumi lõkspinna valem oli tuletatud massi ja energia
ekvivalentsuseprintsiipi kasutades, siis järelikult on see aegruumi lõkspind seotud ka
kvandienergiaga E:
=
ehk tekkival imeõhukesel aegruumi lõkspinnal peab olema kvantmehaanilised omadused. Viimases
energia valemis on lainesagedus f seotud ajaperioodiga t järgmiselt:
Sellest tulenevalt saame võrrandi kujuks
ehk saame „energia korda aja“ dimensiooni:
=
=
=
Viimane saadud seos on oma olemuselt kvantmehaanikas tuntud määramatuse relatsioon energia E
ja ajaperioodi t vahel:
ehk
Kuid antud juhul võib viimast seost tõlgendada nii, et elektrivälja energia E, mis on aegruumi
lõkspinna tekitajaks, määrab ära ka aegruumi lõkspinna eksisteerimise ajaperioodi .
Järgnevalt arvutame välja selle, et milline peab olema elektrivälja energia E ja elektrilaeng q
selleks, et teleportreeruda ajas minevikku või tulevikku. Näitena võtame 100 aastase pikkuse
ajaperioodi. Erirelatiivsusteoorias seisnes aja dilatatsiooni nähtus selles, et mida lähemale keha
liikumiskiirus v jõuab valguse kiirusele c vaakumis, seda aeglasemalt kulgeb aeg välisvaatleja
suhtes:
= =
Selle heaks näiteks on kaksikute paradoksi juhtum. Näiteks kui üks kaksikvendadest läheb
kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale tagasi, siis ei ole vennad enam ühevanused. Kosmoserändur
on jäänud vennast nooremaks. Teoreetiliselt võib vanusevahe suurendada piiramatult. Näiteks kui
isa reisib Maast eemale 2 aastat ja tagasi teine 2 aastat ( isa poolt mõõdetud ajavahemikud ), siis on
ta oma tütrest 20 aastat noorem. Enne reisi algust oli isa oma tütrest aga 20 aastat vanem. Seega
saame konstantse kiirusparameetri β Maa suhtes järgmiselt:
milles
40 = 4y
= =
milles
410