Mis on aeg? 3

inertsjõuga ehk me võime kiirendust käsitleda kesktõmbekiirendusena:
ja sellest tulenevalt saame järgmise seose:
ehk
=
=
Kui me viimases avaldises korrutame mõlemad pooled massiga M
=
=
siis me näeme seost, mida nimetatakse klassikalises mehaanikas energia jäävuse seaduseks, mille
ühel pool on kineetiline energia ja teisel pool on gravitatsiooniline potentsiaalne energia ehk lihtsalt
gravitatsioonipotentsiaal:
Eespool olevast gravitatsioonilisest aja dilatatsiooni võrrandist tuletatud energia jäävuse
seadusest on võimalik matemaatiliselt tuletada Newtoni II seadus gravitatsioonijõu korral:
=
= =
Esiteks gravitatsioonipotentsiaal φ on tegelikult tuletatav Newtoni gravitatsioonijõust F, kui me
Newtoni gravitatsiooniseadust integreerime raadiuse r-i järgi järgmiselt:
= =
milles F ongi Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus:
Teiseks on kineetiline energia E võrdeline tehtud tööga:
=
ehk
= = = =
=
Viimasest seosest ongi näha seda, et töö A avaldise diferentseerimisel saame kineetilise energia
valemi järgmiselt:
= = =
231