18.09.2018 Views

Mis on aeg? 3

UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.

UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

selle mõju inimese tervisele.<br />

Inimene võib elektrilaengu saada just hõõrdumise teel. Sellisel juhul saab inimese keha<br />

elektrostaatilise laengu. See tähendab ka seda, et inimene võib plariseeritud laengu saada samuti<br />

hõõrdejõu teel. Polariseeritud laeng tähendab seda, et inimese keha katab kaks kihti laenguid, mis<br />

<strong>on</strong> omavahel vastasmärgilised ja mis asetsevad üksteise peal nii nagu inimese pluus katab selle all<br />

olevat särki. Selle näiteks võiks tuua inimese närvisüsteemis eksisteeriva närviraku ehk neur<strong>on</strong>i,<br />

mille pealispind <strong>on</strong> elektrilaengute poolt polariseerunud:<br />

Jo<strong>on</strong>is 9 Ka inimese närvisüsteem <strong>on</strong> elektriliselt polariseerunud.<br />

Sellist elektrilaengute polariseerunud olekut <strong>on</strong> võimalik tekitada elektrostaatiliselt ehk hõõrdejõu<br />

teel kolmel erineval ainuvõimalikul viisil:<br />

1. Elektrilaeng tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja. Samanimelised laengud tõukuvad ja<br />

erinimelised laengud tõmbuvad. Nendest asjaoludest <strong>on</strong> võimalik järeldada, et kui inimese<br />

keha saab elektrostaatilise laengu, siis tekitab see omakorda vastasmärgilise laengu tekkinud<br />

elektrostaatilise laengu kihi alla. Selline asjaolu tuleneb otseselt elektrostaatilise<br />

induktsio<strong>on</strong>i nähtusest, mille korral elektriliselt neutraalne keha laadub ehk selle pinnal tekib<br />

elektrilaeng, kui see neutraalne keha satub elektrivälja või sellele kehale läheneb<br />

mittekokkupuuteni mingi teine keha, mis <strong>on</strong> juba elektriliselt laetud. Selline elektrostaatiline<br />

induktsio<strong>on</strong> võib esineda ka siis, kui inimene saab elektrostaatilise laengu, mis omakorda<br />

põhjustab vastasmärgiliste laengute tekkimise inimese keha pinnal ehk tekkinud<br />

elektrostaatilise laengu ja inimese keha pinna vahelises ruumis. See tuleneb otseselt sellest,<br />

et igasugune elektrilaeng tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja ja samanimelised laengud<br />

tõukuvad ning erinimelised laengud tõmbuvad. See tähendab, et kui inimene saab<br />

elektrostaatilise laengu, siis see võib mõjutada tekkinud elektrivälja kaudu inimese keha<br />

pinnal olevaid aineosakesi.<br />

2. Kui inimese kehal <strong>on</strong> elektrostaatiline laeng, siis võib ta kokku puutuda mingi teise kehaga,<br />

mis omab vastasmärgilist laengut. Sellisel juhul erinimelised laengud omavahel tõmbuvad ja<br />

vastasmärgilised laengud võivad liikuda inimese kehal oleva elektrostaatilise laengu kihi<br />

peale. Tavaliselt jaotuvad laengud nii, et inimese ülakeha ja alakeha saavad laetud<br />

erinimeliselt. Seetõttu <strong>on</strong> selline võimalus küll üsna ebatõenäoline, kuid sellegipoolest siiski<br />

mingil moel võimalik. Sellisel juhul peab lihtsalt arvestama seda, et millises suunas<br />

toimuvad laengute liikumised – kas inimese keha suunas või sellest eemale. See sõltub<br />

sellest, et milline keha <strong>on</strong> laetud millise liigi laenguga ja millise keha laeng <strong>on</strong> teisest<br />

suurem või väiksem.<br />

3. Küsimus <strong>on</strong> ka selles, et kuidas inimene saab elektrostaatilise laengu. Enamjaolt saab<br />

inimese keha elektrostaatilise laengu hõõrdumise teel. Ka sellest võib mõnes mõttes<br />

järeldada, et inimene võib saada polariseeritud elektrilaengu siis, kui pärast esimese laengu<br />

kihi saamist hõõrdumise teel saadakse teine vastasmärgiline laengu kiht samuti hõõrdumise<br />

teel nagu esimesel korralgi. See tähendab seda, et mõlemad laengu kihid, mis <strong>on</strong> omavahel<br />

vastasmärgilised, saadakse korda mööda hõõrdumise teel. Sellisel juhul peab inimese<br />

423

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!