Mis on aeg? 3

kõverduma ). Aegruumi kõverus on seotud ainult augu suurusega ehk aegruumi tunneli sisse- ja
väljakäigu avause suurusega. Sellel ei ole midagi pistmist aegruumi tunneli pikkusega.
Aegruumi augu suurus aegruumis ei näita aegruumi tunneli pikkust. Mida kaugemale ajas
rännata, seda pikem peab olema aegruumi tunnel. Ajas on võimalik rännata ainult hyperruumis ehk
väljaspool aegruumi. Ja see tähendab seda, et mida suurema teepikkuse liigume hyperruumis, seda
kaugemale me ajas liigume. Sellest järeldub, et aegruumi tunneli pikkus sõltub aegruumis oleva
aegruumi augu eksisteerimise ajaperioodist. See on sellepärast nii, et mida pikema perioodi
eksisteerib aegruumi auk ajas ( ehk mida pikem on aegruumi augu tekkimise ja kadumise
ajavahemik ), seda pikem tee on läbitud hyperruumis.
Mida kaugemale ajas rännata, seda pikem peab olema aegruumi tunnel. Mida pikem on
aegruumi tunnel, seda suurem teepikkus läbitakse hyperruumis. Ajas on võimalik liikuda ainult
hyperruumis ehk väljaspool aegruumi.
Tavaruum K liigub hyperruumi K´ suhtes valguse kiirusega c ehk 300 000 km/s. See tähendab
seda, et kui meie aegruumis ( s.t. tavaruumis K ) on möödunud üks sekund, siis hyperruumis oleks
läbitud selle aja jooksul ligikaudu 300 000 kilomeetrine vahemaa. See tähendab ka seda, et kui me
rändaksime ajas minevikku või tulevikku ühe sekundi, siis me peaksime liikuma hyperruumis
ligikaudu 300 000 kilomeetrise vahemaa. See kehtib juhul, kui Universumi paisumiskiirus on
võrdne valguse kiirusega vaakumis. Kuid Universumi tegelik paisumiskiirus on praegusel ajal
74 km/s * (Mpc). Selline kiirus on SI süsteemis ( s.t. ühikutes ) aga järgmine:
=
(
= (
milles galaktikate eemaldumiskiirus on x = 74 km/s = 74 000 m/s, vahemaa ruumis on y = 1 Mpc =
3,086 * 10 16 m * miljon = 3,086 * 10 22 m ja valguse kiiruse arvväärtus vaakumi korral on c =
300 000 km/s = 3 * 10 8 m/s. Kuna Universumi paisumiskiirus on palju kordi väiksem valguse
kiirusest ehk aeg Universumis kulgeb tegelikult palju palju kiiremini kui see meile paistab
siis seega peame leidma y ( s.t. gamma ) väärtuse:
= ,
mis näitab meile seda, et mitu korda on Universumi paisumise kiirus aeglasem tegelikust
paisumiskiirusest ehk mitu korda on aja kulg Universumis aeglenenud või kiirenenud ( y on
kordaja, millel ei ole ühikut ):
=
= = =
Füüsikaliselt tähendab see seda, et kui meie „igapäevaselt tajutavas aegruumis“ ehk tavaruumis K
on möödunud näiteks üks sekund:
=
siis tegelikult ( s.t. Universumist väljaspool olevale hüpoteetilisele vaatlejale ehk hyperruumi K`
suhtes vaadatuna ) on möödunud „kõigest“
= =
160