Mis on aeg? 3

Matemaatiline ja füüsikaline analüüs
Tekkiv aegruumi lõkspind on äärmiselt õhuke, kuid selle pindala S on seevastu väga suur – see
võib olla isegi inimese suurune. Sellest tulenevalt võib sellisel aegruumi lõkspinnal olla
kvantmehaanikalised omadused nagu seda on näiteks mikroosakestel. Näiteks aegruumi lõkspinna
valem, mis kirjeldab elektrilaengu poolt tekitatud aegruumi lõkspinna tekkimist, on matemaatiliselt
tuletatud tuntud Schwarzschildi raadiuse R võrrandist:
=
mis kirjeldab keha massi M poolt tekkivat aegruumi lõkspinna suurust R. Viimases valemis võetakse
massi M
asemele energia E vastavalt massi ja energia ekvivalentsuseprintsiibile:
=
ehk
Nii saadaksegi võrrand
=
=
=
mille järgi tekib aegruumi lõkspind R ainult energia E tõttu:
=
Kuna elektriväli „omab“ energiat E ( s.t. see on oma olemuselt kui „energiaväli“ ):
= =
siis elektriväli võib mõjutada aegruumi meetrikat ja seega luua aegruumi lõkspinna R:
=
Aegruumi lõkspinna tekitajaks on elektrivälja energia E, mis tuletati tuntud massi ja energia
ekvivalentsuseprintsiibist:
=
409