Mis on aeg? 3

Saadud viimane võrrand on Newtoni teine seadus gravitatsioonijõu F korral:
mis klassikalises mehaanikas on avaldatuna:
=
=
Negatiivne jõud on tingitud puhtalt sellest, et gravitatsioonijõud F avaldab vastupanu Universumi
paisumisele. Kui aga viimase võrrandi ehk
mõlemad pooled korrutame liikmega
=
ja integreerime aja järgi, siis saame tulemuseks võrrandi
= =
mis on mehaanilise energia jäävuse seadus klassikalisel kujul. Võrrandis on E integreerimiskonstant
ja võrrandi liige
ehk
=
ongi „klassikaline“ kineetiline energia.
=
Kineetilise energia ja valguse seos
Eespool tuletatud seisuenergia võrrandi seost kineetilise energia definitsiooniga on võimalik
matemaatiliselt ja füüsikaliselt tuletada puhtalt ka elektromagnetvälja energia uurimisel. Valgus on
oma olemuselt ruumis liikuv elektromagnetväli. Selle füüsikaline olemus seisneb elektri- ja
magnetvälja üksteise muutumises, mis levib ruumis edasi lainena kiirusega c. Elektromagnetvälja
ehk elektromagnetlaine energia E avaldub elektrivälja ja magnetvälja energiate summana:
= + = +
208