Mis on aeg? 3

Universumi horisont „laieneb“ või „paisub“ valguse kiirusega c. Horisondi kaugus
Universumi vananedes võrdeliselt Universumi vanusega t:
( suureneb
( =
Universumi hinnatav vanus on:
= =
Kuna Universumi paisumiskiirus H on praegusel kosmoloogilisel ajahetkel mõõdetud ( SI süsteemis
):
= =
siis sellest tulenevalt saame Universumi vanuseks järgmiselt:
= =
ehk 13,8 miljardit aastat. Universumi horisont kasvab ajas kiiremini kui Universum paisub.
Sündmused, mis toimuvad horisondist kaugemal, ei avalda meile mingit mõju ja ei ole avaldanud
seda ka minevikus. Horisondi paisumine on kiirem kui Universumi paisumine. See tähendab, et
Universumi horisondi poolt hõlmatava ruumipiirkonna mõõtmed kasvavad ajas kiiremini kui
Universum paisub.
Universumi horisondi poolt hõlmatav mass ajas suureneb. See tähendab seda, et horisondi sisse
jääv mass M sõltub Universumi vanusest t ehk horisondi sissejäävate galaktikate arv ajas kasvab.
Sellest asjaolust järeldatakse, et mida varasemat aega vaatleme, seda enam muutub Universumi kui
terviku kõverus vähem oluliseks.
Universumi horisondi olemasolu tekitab küsimuse, et miks on meie Universum homogeenne ja
isotroopne ehk kuidas saab kehtida kosmoloogiline printsiip? See tähendab seda, et kui vaadeldavas
Universumi osas on palju piirkondi, mis ei ole mitte kunagi olnud omavahel põhjuslikult seotud,
siis kuidas saab meie Universum olla homogeenne ja isotroopne? Seda nimetatakse Universumi
kosmoloogilise printsiibi paradoksiks. Kosmoloogilise printsiibi paikapidavust kinnitavad
astronoomilised vaatlused. Ajas rändamise teooria järgi paisub meie Universum tegelikult valguse
kiirusega c ja sellest tulenevalt on kõikidel kehadel Universumis seisuenergia E = mc 2 , mille
füüsikaline ja matemaatiline tuletus ja analüüs oli esitatud juba eespool. Selline asjaolu võibki
seletada kosmoloogilise printsiibi paradoksi.
Kosmoloogilise printsiibi paradoksi on võimalik väljendada ka teisiti, mis sisuliselt on täpselt
samasuguse põhimõttega. Näiteks kuidas sai meie Universum paisuda praeguse paisumiskiiruse
juures 13,7 miljardi aasta jooksul nii suureks, nagu me seda praegu ettekujutame? Näiteks kui
Universum on 13,7 miljardit aastat vana ja kui Universum on kogu selle aja jooksul paisunud
praeguse kiirusega, ei tohiks Universum olla praegu suurem kui liivatera. Universumi
paisumiskiirus on palju kordi väiksem kui valguse kiirus vaakumis ehk horisondi suurenemise
kiirus ja seega oleks pidanud Universumi horisont juba ammu olema sama suur kui meie
Universum. Aga ei ole.
Kuid viimast on võimalik veel omakorda tõlgendada teisiti. Näiteks miks Universumi
paisumiskiirus ei ühti valguse kiirusega vaakumis ehk Universumi horisondi kasvamise kiirusega?
Miks Universum ei paisu valguse kiirusega? See on täpselt sama küsimus, mis tavaruumi ja
hyperruumi süsteemi korral. Relatiivsusteooriast järeldub, et tavaruum K liigub hyperruumi K´
suhtes konstantselt valguse kiirusega c. Kuna tavaruumi ja hyperruumi omavaheline süsteem
avaldub reaalsuses Universumi kosmoloogilise paisumisena, siis seega peaks Universum paisuma
101