Mis on aeg? 3

kasutada otseteed läbi teise dimensiooni. Seetõttu näidatakse ussiauku mudelites sageli pigem
kahemõõtmelisena, mis näeb välja nagu ring. Kuid kolmemõõtmeline ring näeb välja kui kera ja
seepärast näeb ussiauk tegelikkuses välja just kerana. See tähendab seda, et ussiauk on tegelikult
kerajas auk ehk aegruumi auk ja seetõttu on aegruumi auku võimalik tõlgendada aegruumi
tunnelina ( ehk ussiauguna ). See tähendab seda, et aegruumi auk ja aegruumi tunnel on tegelikult
üks ja sama füüsikaline „objekt“.
Joonis 40 Aegruumi augu suurus ehk sündmuste horisondi raadius näitab aegruumi tunneli sisse- ja
väljakäigu suurust.
Elektrilaengu mõju aegruumi meetrikale, väljade ühendteooria ja väljade kvantteooria
Albert Einstein lõi oma üldrelatiivsusteooria inertse massi ja raske massi samasusele. See
tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja sama.
Erirelatiivsusteooria samastab omavahel ka energiat ja massi seoses E = mc 2 . Sellest järeldub see, et
kui keha mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis
peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka
energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus nii nagu seda on suurte masside korral.
Analoogiliselt oli see nii ka inertse massi ja raske massi korral.
Elektri- ja magnetväljal ( ja seega elektromagnetväljal ) on energia ( mass ja impulss ). See
tähendab seda, et elektri- ja magnetvälja korral on energia kandjaks väli, mitte laengud. Laengud on
lihtsalt välja tekitajateks. Seega suudavad need väljad kui energiaväljad kõverdada aegruumi nii
nagu seda teevad kehade massid. Elektrijõu ja gravitatsioonijõu vahe on 5,27 * 10 -44 . Oluline on
märkida seda, et elektromagnetväli ise ei ole tingitud aegruumi kõverdusest, kuid on võimeline
mõjutama aegruumi struktuuri.
Schwarzschildi raadius R on üldrelatiivsusteooriast avaldatav järgmiselt:
315