Mis on aeg? 3

Sellest tulenevalt saame elektrivälja tugevuse ja magnetvälja tugevuse korrutise EH avaldada kujul:
= = = =
milles väli liigub vaakumis valguse kiirusega:
siis saame energia avaldiseks 2E:
= . Kuna saime seose
=
=
mis kattub eespool saadud elektromagnetvälja energiatiheduse 2E = 2ω avaldisega:
= =
Viimases võrrandis arvestatakse nii elektrivälja kui ka magnetvälja energiatihedust. Sellest
tulenevalt saame välja massi m avaldada kujul:
= = =
millest nähtubki klassikalisest mehaanikast tuntud kineetilise energia valem:
Kuna eelnevalt saime tuletada ka tuntud seisuenergia seose:
=
siis seega peab kehtima järgmine võrdus:
=
= =
mis oli juba tuletatud ja analüüsitud eespool olevas erirelatiivsusteooria osas. See kinnitab
seisukohta, et seisuenergia on oma olemuselt kineetiline energia liikuva aja suhtes. Viimasest
võrrandist on võimalik tuletada ka järgmine lahend:
= = ( = +
mis antud kontekstis tähendab ruumis kiirusega c liikuva elektromagnetvälja energiat E ehk
elektrivälja m 1 ja magnetvälja m 2 energiate summat E.
Tekkiva aegruumi lõkspinna füüsikaline analüüs
371