Mis on aeg? 3

milles
=
= =
Antud juhul ei kasutatud integreerimise võtteid. Selline väga lihtne matemaatiline teisendus näitab,
et viimasest võrrandist
saame Universumi paisumise ajaperioodi
( =
=
(
Viimane seos näitabki meile Hubble´i konstandi H sõltuvust ajast ja seega saame välja arvutada
Universumi paisumise algmomendi (t 0 ), kui me tuvastame Hubble´i konstandi H väärtust praegusel
ajahetkel. Kui selleks on
(
siis saame Universumi paisumise ajaperioodiks t 0 = 13*10 9 aastat, kuid seda eeldusel, et kehtib
võrdus:
=
Füüsikaliselt tähendab see aga järgmist. Näiteks oletame seda, et galaktikad on eemaldunud
üksteisest pidevalt konstantse kiirusega v. See tähendab seda, et aja t jooksul on galaktikate
vahekaugus d = vt, millest t = d/v on Universumi hinnatav vanus ehk Universumi paisumise
ajaperiood. Vastavalt Hubble´i seaduse järgi v = Hd ja Hubble´i konstandi parameetri järgi ( 20
km/s miljoni valgusaasta kohta ), saame hinnata Universumi vanust veelgi lihtsama seose kaudu:
= = = =
(
(
=
(
(
(
Sellise seose järgi on Universum paisunud umbes 15 miljardit aastat, mis on ka Universumi
ligikaudseks vanuseks ( 13,7 on ligikaudu ka 15 ). Hubble seadusest tuletatud Universumi eluiga
ehk vanus on klassikalise füüsika mõtteviisi järgi rehkendamine, mis tegelikult ei ole päris õige.
Siin peab mõtlema nii, mis on omane relatiivsusteooriale. See tähendab seda, et 13,7 miljardit aastat
vana Universum paistab Universumi sees olevale reaalsele vaatlejale, kuid Universumist väljapool
olevale hüpoteetilisele vaatlejale paistab Universum olevat näiteks üks sekund vana. Universumi
väliseks vaatlejaks võibki olla ajarändur, kes liigub ajas minevikku, sest ajas saab liikuda ainult
„ajast väljas olles“ ehk „väljaspool Universumit“.
Universumi paisumine Universumi sees olevale reaalsele vaatlejale
90