Mis on aeg? 3

kiirusega c ehk
= , siis saame aegruumi intervalliks nulli:
= =
Näiteks aegruumi intervall on null vaakumis liikuval valgusel. Kui aga keha liikumiskiirus v on
tavaruumi K suhtes null ehk = , siis saame puhtalt lainepikkuse λ võrduse:
= =
Sellisel juhul peab aegruumi intervall olema null hyperruumi K`-i suhtes, kuid samas ei saa see null
olla, sest teisel pool võrdusmärki olev avaldis ei saa olla null. Lainepikkus λ on siin vaadeldav
ainult tavaruumi K suhtes. Antud vastuolu lahendus seisneb järgnevas füüsikalises analüüsis. Kuna
viimase võrrandi ja eelnevalt tuletatud kiiruste suhtelisuse võrrandi
=
ainus vahe seisneb selles, et kiiruste asemel on põhimõtteliselt „teepikkused“, siis järgnevalt uurime
lainepikkuse λ seost aegruumi intervalliga ainult läbi viimase võrrandi analüüsi. Näiteks kui keha
massiga m liigub tavaruumi K suhtes kiirusega c ehk v = c ( see võib olla näiteks valguse liikumine
vaakumis ), siis hyperruumi K´ suhtes on see keha paigal ehk v´ = 0. Eelnevalt tuletatud valemis
on sellisel juhul v = c:
=
=
ja saamegi hyperruumi K´ suhtes kiiruseks
=
Reaalses maailmas tähendab see seda, et kui keha liigub vaakumis kiirusega c mistahes vaatleja
suhtes, siis hyperruumi K´ suhtes on see keha paigal ( s.t. „absoluutselt paigal“ ). Kuna keha m
liigub sellisel juhul tavaruumi K suhtes kiirusega c ehk v = c, siis aeg on tavaruumi K suhtes
teisenenud lõpmatuseni ehk △t = ∞:
△ = = =
ja seetõttu saame hyperruumi K´ suhtes keha liikumiskiiruseks:
ehk
= △
= △
= =
272