Mis on aeg? 3

ja see on
=
Pindala S on =
Tekkiv aegruumi lõkspind on uskumatult õhuke – kõigest 10 -51 meetrise läbimõõduga. See
tundub meile peaaegu olematuna, kuid ärme unusta seda, et mustade aukude Schwarzschildi
pindade ehk aegruumi lõkspindade läheduses kõverdub aegruum lõpmatuseni ( ehk ruumipunktide
omavahelised kaugused vähenevad lõpmatuseni ). Võrreldes lõpmatult väikese ruumikontraktsiooniga
on arv ehk suurus 10 -51 ikkagi väga suur väärtus, mis kindlasti mõju avaldab. Aegruumi
lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit, mis tähendab seda, et sellele pinnale lähenedes mõlemalt poolt
teiseneb aeg ja ruum kuni pinnani, mil aeg ja ruum on kõverdunud ehk teisenenud lõpmatuseni. Nii
et aegruumi lõkspind võib olla kõigest 10 -51 meetri paksune, kuid selle pinnal on aegruum
kõverdunud lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõverdumise korral ei ole energia ise lõpmatult suur,
mis tähendab seda, et kohaliku aegruumi lõpmatu kõverdumise tekitamiseks ei ole vaja lõpmatult
suurt energiat.
Aegruumi lõkspinna kvantmehaanikalised omadused ja sellest tulenevad arvutused
Sissejuhatus
Gravitatsioonivälja kui aegruumi kõverust kirjeldab tsentraalsümmeetriliselt Schwarzschildi
meetrika:
= ( +
ja seni on arvatud seda, et see meetrika kirjeldab matemaatiliselt ka aegruumi tunneli pikkust. See
tegelikult nii ei ole. Schwarzschildi meetrika kirjeldab gravitatsioonivälja ehk aegruumi kõverust,
mille tsentris eksisteerib nö. Schwarzschildi pind:
=
Schwarzschildi pinnal on aeg ja ruum kõverdunud ehk teisenenud lõpmatuseni. Just seda pinda on
võimalik füüsikaliselt tõlgendada ka aegruumi tunneli sisse- ja väljakäiguna. Erirelatiivsusteooria
järgi on mass ja energia omavahel ekvivalentsed suurused:
ehk massi saame avaldada energia kaudu:
=
=
Sellest tulenevalt saame Schwarzschildi pinna raadiuse valemiks:
405