Mis on aeg? 3

ja seega saame võrrandi kujuks järgmiselt:
=
=
Viime võrrandi kõik liikmed ühele poole võrdusmärki ja saame:
=
Kuna viimane võrrand on saadud eespool tuletatud võrrandist:
mis tegelikult nulliga ei võrdu:
=
=
siis seega saame järgmiselt:
ehk
= =
=
Viimane võrrand on peaaegu identne Robertson-Walkeri meetrikatest saadud Friedmanni
võrrandiga:
milles k = 1, 0, -1. See tähendab seda, et kui viimases võrrandis on k väärtuseks +1 ehk tegemist
oleks Universumi positiivse kõveruse ruumiga, siis saamegi eelnevalt tuletatud võrrandiga täiesti
identse seose:
=
=
See tähendab füüsikaliselt seda, et eelnevalt tuletatud võrrand on Robertson-Walkeri meetrika järgi
tegemist positiivse kõveruse ruumiga ja seega kõik teised Universumi ruumi kõverused ( s.t. tasane
või negatiivne kõverus ) on välistatud. Tegelikult me hakkame järgnevalt nägema seda, et ka
positiivsest kõverusest ruumist ei sõltu Universumi paisumiskiiruse kinemaatika, vaid see sõltub
mehaanilisest energia jäävuse seadusest ja salapärase kordaja y muutumisest ajas. Kuid enne, kui
me lähme kosmoloogia põhivõrrandi sügava analüüsi juurde, peame tõestama eelnevaid
mõtteanalüüse. See tähendab, et kogu eelnev arutluskäik on tõestatav järgmise matemaatilise
analüüsiga, mis näitab eelnevalt näidatud tuletuste õigsust. Näiteks kui meie viimases tuletatud
võrrandis
( =
võrdub konstant nulliga
48