18.09.2018 Views

Mis on aeg? 3

UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.

UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Kui mingi keha jõuab mistahes ruumipunkti 0 sekundiga ehk keha läbib mingi vahemaa 0<br />

sekundiga, siis <strong>on</strong> võimalik seda mõista teleportatsio<strong>on</strong>ina. Kehad teleportreeruvad <strong>aeg</strong>ruumis, kui<br />

nende liikumiskiirused lähenevad lõpmatuseni: . Lõpmata suure kiiruse korral jõuab keha<br />

mistahes ruumipunkti Universumis kõigest 0 sekundiga.<br />

Teleportreerumisel ei läbi keha ruumis kõiki ruumipunkte nagu tavalise liikumise puhul. Sama<br />

<strong>on</strong> tegelikult ka ajas teleportreerumisega. Näiteks kui keha teleportreerub ajas, siis see läbib samuti<br />

erinevaid tõkkeid nagu ruumi teleportatsio<strong>on</strong>i korralgi. See tähendab seda, et kui keha X<br />

teleportreerub ühest ajahetkest teise ajahetke ja nende ajahetkede vahepeal eksisteeris keha Y, siis<br />

see keha Y ei sega kehal X jõuda ühest ajahetkest teise ajahetke.<br />

Järgnevalt esitame mõned postulaadid, mis kirjeldaksid olukorda ( loogiliselt peaksid paika ), kui<br />

füüsikalised kehad ehk järgneval juhul osakesed teleportreeruksid ajas ja ruumis:<br />

1. Osake teleportreerub ruumipunktist A ajahetkel t 1 ruumipunkti B ja ajahetke t 2 ,<br />

ruumipunktist B ajahetkel t 2 ruumipunkti C ja ajahetke t 3 jne jne. Osake võib teleportreeruda<br />

mistahes ruumipunkti ja mistahes ajahetke ( kuid ajas ainult edasi ). Osake teleportreerub<br />

ajas ja ruumis korraga ning seda pidevalt.<br />

2. Teleportreerumisel ruumis asub osake mistahes ruumipunktis x ainult 0 sekundit. Kuid ühest<br />

ajahetkest teise ajahetke teleportreerumisel ilmneb selge aja vahe. Osakese<br />

teleportreerumine ajas toimub ainult tuleviku suunas ( osake teleportreerub ajas edasi ).<br />

3. Osake teleportreerub ruumipunktist A ajahetkel t 1 ruumipunkti B ja ajahetke t 2 ning<br />

ruumipunktist B ajahetkel t 2 edasi ruumipunkti C ja ajahetke t 3 jne. Osake võib<br />

teleportreeruda mistahes ruumipunkti, kuid ajas ainult edasi. Järelikult oma<br />

teleportreerumistel ajas ja ruumis „eksisteerib“ osake mistahes ruumipunktis ( kuhu ta<br />

teleportreerub ) ja mistahes ajahetkel ( millisesse ajahetke ta teleportreerub ) 0 sekundit ning<br />

osakest ei eksisteeri ka ajahetkede vahepealsel perioodil, mil osake teleportreerub ühest<br />

ajahetkest teise. Samuti ka ruumipunktide vahelises piirk<strong>on</strong>nas, mil osake teleportreerub<br />

ühest ruumipunktist teise ruumipunkti. Kuna osakest ei eksisteeri üheski <strong>aeg</strong>ruumi punktis,<br />

siis seega pole osakest reaalselt ka olemas. Osake ei asu kõikjal <strong>aeg</strong>ruumis korraga, nagu<br />

siiani <strong>on</strong> seda arvatud. Sellest tulenebki osakese füüsikaliste parameetrite ( mass, kiirus,<br />

impulss, energia jne ) määramatused. Küll aga osake teleportreerub teatud <strong>aeg</strong>ruumi osas (<br />

näiteks elektr<strong>on</strong> mingisugusel aatomi kindlal orbiidil ) ja selles osas <strong>on</strong> osake olemas.<br />

4. Osakese asukoha täpsus ruumis sõltub sellest, et kui suures ruumimõõtkavas me osakest<br />

jälgime. Näiteks väga suures ruumimõõtkavas <strong>on</strong> osakese asukoht ruumis alati täpselt teada.<br />

Kuid samas väga väikeses ruumimastaabis ilmneb juba osakese asukoha määramatus.<br />

Osakese asukoht ruumis ei ole enam nii kindlalt fikseeritud. See tähendab ka seda, et teatud<br />

üliväikeses ruumipiirk<strong>on</strong>nas osake teleportreerub <strong>aeg</strong>ruumis. Näiteks elektr<strong>on</strong>i asukoha<br />

määramatus <strong>on</strong> vesiniku aatomis nii suur, et see <strong>on</strong> pea<strong>aeg</strong>u võrdne aatomi enda raadiusega.<br />

Seepärast elektr<strong>on</strong>i ei vaadelda kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena, vaid elektr<strong>on</strong>i<br />

kujutatakse ette aatomis tuuma ümber oleva elektr<strong>on</strong>pilvena. Aatomis kaob elektr<strong>on</strong> ühelt<br />

orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Kuid selline nähtus <strong>on</strong> ju sisuliselt<br />

teleportatsio<strong>on</strong>. Seetõttu <strong>on</strong>gi elektr<strong>on</strong>i liikumine aatomis tõenäosuslik. Osakese<br />

liikumistrajektoori ei ole.<br />

5. Energia jäävuse seaduse järgi ei kao ega teki juurde energiat. Kui aga keha teleportreerub<br />

280

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!