Mis on aeg? 3

võrreldes lõpmatusega R 0 ja Universumi paisumiskiirus oli null ehk H = 0. Kui aga kordaja y
on võrdne ühega ehk y = 1, siis sellisel juhul on Universumi mõõtmed paisunud juba lõpmata
suureks ehk R = ja Universumi paisumiskiirus on võrdne valguse kiirusega c ehk H = c. Selline
Hubble´i konstandi H muutumisseadus rahuldab täielikult eespool tuletatud võrrandit:
ja on ka astronoomiliste vaatlusandmetega kooskõlas.
Universumi paisumiskiirus v = H on näiliselt valguse kiirusest c palju kordi väiksem, mis on
tingitud näiteks aja ( ja ka ruumi ) teisenemisest üle kogu Universumi:
=
= =
milles y on tuntud ka kinemaatilise tegurina erirelatiivsusteooriast:
=
Kuna eespool matemaatiliselt tuletatud kiiruste teisenemise relativistlikus valemis
=
näitabki erinevate kiiruste suhet kinemaatiline tegur y
=
siis aja dilatatsiooni valemi järgi
=
näitabki y-faktor aja teisenemist:
= =
Füüsikaliselt tähendab see seda, et tavaruum K „liigub“ hyperruumi K´ suhtes konstantse kiirusega
c, mis põhjustab aja teisenemise ehk y väärtuse vähenemist. Kuid samas y vähenemine tingib
omakorda Universumi paisumiskiiruse suurenemist paisuva Universumi sees olevale reaalsele
vaatlejale.
Aja teisenemise valemis
= =
olevat ruutjuure liiget
106