Mis on aeg? 3

on tegemist tsentraalsümmeetrilise pinnaga:
Seetõttu saamegi võrrandi
ehk
=
=
=
milles on näha, et pindala S ei pea olema kerakujuline, vaid võib olla mistahes kujuga. Kui me
saime matemaatiliselt tuletada otse aegruumi lõkspinna valemist
=
elektrivälja tugevuse valemi
=
siis see tõestab, et tekkiva aegruumi lõkspinna geomeetriline kuju sõltub tõepoolest laetud pinna
kujust, sest ka elektrivälja tugevus laetud keha läheduses sõltub laetud pinna kujust. Eelnevalt
tuletatud seoses:
=
defineeritakse elektrivälja tugevuse ja elektrilaengu korrutist elektrijõuna F:
Seetõttu saame viimase võrrandi kujuks:
=
=
milles me näeme, et elektrijõud F ühtib väljatugevuse projektsiooniga laetud pinnast:
= =
Aegruumi lõkspinna kuju sõltub elektrilaengu poolt tekitatud välja ekvipotentsiaalpinna kujust.
Ekvipotentsiaalpinna tiheduse muutumine määrab ära selle, et kas elektrivälja tugevus nõrgeneb või
suureneb. Väljatugevus on seotud omakorda elektrijõuga. Elektrivälja tugevus E kahe paralleelse,
ühesuuruselt ja erimärgiliselt laetud tasase pinna vahel ehk laengute polarisatsiooni korral on
avaldatav järgmiselt: = , ( = ). Kui pindade lineaarmõõtmed on pindadevahelisest
kaugusest palju palju suuremad, siis saame kasutada järgmist väljatugevuse valemit: = .
Valemites on U laetud pindade vaheline pinge, d on pindade vaheline kaugus, q mõlema pinna
laengu suurus, S on mõlema pinna pindala ja ε on pindade vahel eksisteeriva aine dielektriline
läbitavus. Valemi = nimetajas puudub suurus 4π, sest välja jõujooned ei ristu enam sfääri
pinnaga nagu on seda punktlaengu korral, vaid tasandiga. Suurus 4π esineb sfääri ( ehk kera )
pindala valemis. Elektrivälja tugevus punktlaengu Q korral on see aga järgmine: = ehk
= . Punktlaengu q elektrivälja tugevus E on pöördvõrdeline kera pindalaga 4πr2 , kus r on
388