Mis on aeg? 3

Esimest korda tuleb Plancki konstant h välja tegelikult Plancki kvandienergia valemis:
= =
A. Einsteini poolt antud seisuenergia erirelatiivsusteooriast on aga
= =
Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h-i saame järgmiselt:
=
Periood T ja lainepikkus λ on omavahel seotud:
= =
kus c on valguse kiirus vaakumis. Järelikult Tmc 2 = h ehk TE = h ja seetõttu saame h-i dimensiooniks
=
Siit on aga näha seda, et mida suurem on osakesel sagedus, seda suurem on ka mass. Mida suurem
on aga mass, seda väiksem on lainepikkus. Mida suurem on ka energia, seda väiksem on
lainepikkus. See avaldub Plancki konstandina kvandi energia valemis: E = hf. See sarnaneb impulsi
jäävuse seadusega: mida suurem on mass, seda väiksem peab olema kiirus ja vastupidi – mida
suurem kiirus, seda väiksem on mass. See tähendab seda, et sellisel juhul on impulsid mõlemal
korral samasugused. Mida suurem on mass, seda suurem on ka ju energia vastavalt E = mc 2 seosele.
Konstant h-i väärtus on ainult eksperimentaalselt mõõdetav:
Eelneva seose tõttu saame järgmise võrrandi:
= =
= = = =
milles λ on tuntud de´Broglie lainepikkusena:
=
p on osakese impulss. Huvitav on märkida seda, et viimane seos
rändamise üldvõrrandist:
on seega otseselt tuletatav ajas
+ =
kui me viime kordaja liikme
teisele poole võrdusmärki:
262