Mis on aeg? 3

=
saame seega viia järgmisele matemaatilisele kujule:
= =
ehk
Viime t´ teisele poole
ja teisendame viimast võrrandit kujule:
=
=
△ =
milles △ = . Viimasest tuletatud väga olulisest võrrandist
△ =
on selgelt näha seda, et keha m liikumiskiirus v sõltub aja kulgemisest või keha liikumiskiirus ise
tingib aja kulgemise iseloomu:
= △
Teepikkus ct võib olla valguse teepikkus tavaruumis K või seisumassiga keha teepikkus hyperruumi
K´ suhtes:
= △
milles s = ct. Kui me eelnevalt tuletatud võrrandis
korrutame mõlemad pooled mc-ga:
△ =
△ =
milles = ja = on erirelatiivsusteooriast tuntud seisuenergia, siis saamegi seose
„energia korda aeg“, mis on Plancki konstandi h dimensiooniks:
= = =
Suurust, mille dimensiooniks on ENERGIA * AEG, nimetatakse mehaanikas mõjuks, sellepärast
on Plancki konstant ka kui mõjukvant. h dimensioon ühtib ka impulsimomendi dimensiooniga. Katseandmetest
on saadud Plancki konstandile järgmine väärtus:
h = 1,054 * 10 -34 J*s = 1,054 * 10 -27 erg*s.
Väga tihti on aga Plancki konstant jagatud 2 piiga, seepärast on h-i tegelik arvväärtus aga järgmine:
h = 6,62 * 10 -34 J*s = 6,62 * 10 -27 erg*s.
261