Mis on aeg? 3

kehavälises ruumis eksisteerima erinimeliste laengute allikad.
Kui keha saab elektrilaengu, siis see tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja. Kui aga keha saab
polariseeritud elektrilaengu, siis keha on tervikuna elektriliselt neutraalne. Näiteks ka aatom on
tervikuna elektriliselt neutraalne, kui tegemist ei ole iooniga. Aatom koosneb positiivselt laetud
tuumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkiht. Näiteks kui inimese juuksed saavad
elektrilaengu, siis lähevad juuksed tavaliselt püsti. Kui aga inimese juuksed saavad polariseeritud
laengu, siis juuksed sellisel juhul püsti ei lähe.
Inimese kehal tekkivad elektrilaengud sõltuvad mitmetest teguritest. Näiteks on olemas
materjale, mis soodustavad elektrostaatilise laengu tekkimist, kuid ka selle kadumist ( s.t. juhib või
hajutab laengut ära ). Elektriseadmed võivad otseselt muuta elektrienergia elektrostaatiliseks
laenguks. See aga võib üle kanduda inimese kehale. Enamasti on inimesed ühenduses maaga ( s.t.
maandatud ).
Joonis 42 Inimese kehal võivad tekkida laengud.
Põrandakate võib omada elektrostaatilist laengut, mis võib inimesele üle kanduda. Kuid
põrandakattele võib elektrostaatiline väli tekkida ka siis, kui inimene selle peal kõnnib ( see
tähendab hõõrdumist ). Ka sellisel juhul läheb see elektrostaatiline laeng üle inimese kehale. Sellest
annavad tunnistust elektrisärtsud, mis ilmnevad näiteks siis, kui inimesed üksteisega kokku
juhtuvad puutuma või siis metalpindadega. Näiteks sünteetilised põrandakatted võivad omada
elektrostaatilist välja ( ja seega ka laengut ), kuid mitte kõik sünteetilised vaibad. Näiteks kui
inimene käib lakitud põranda peal, siis võib samuti tekkida elektrostaatiline väli. Ja seda enam, kui
jalgu lohistatakse.
424