Mis on aeg? 3

olev impulss p seda, et energiat omav elektriväli ( ja sellest tulenevalt ka aegruumi lõkspind ) omab
impulssi p, kuna see eksisteerib teatud ajaperioodi t Universumi aegruumis ehk „liigub“ hyperruumi
suhtes kiirusega c. Sellest tulenevalt ongi elektriväljal ( ja seega ka aegruumi lõkspinnal ) impulss p:
= = = =
ja Universumi aegruumis eksisteerimise tõttu ka teepikkus x hyperruumis:
=
Seisuenergia = tulenes samuti keha või välja eksisteerimisest Universumi aegruumis ehk
liikumisest hyperruumi suhtes kiirusega c. Kui ajaperiood t on = ja valguse
kiirus c on = , siis saame teepikkuseks x järgmiselt:
= ( ( =
Elektrivälja energia E määrab ära impulssi p suuruse ehk selle arvväärtuse võrrandis:
=
Kui elektrivälja energia E on = ja valguse kiirus c on = , siis
saame impulsiks:
= = = = =
ja sellest tulenevalt saame selles oleva massi m välja arvutada järgmiselt:
= = = =
Võrdluseks võib siinkohal välja tuua näiteks rohelise valguse footoni massi, milleks on
kg ( rohelise valguse sagedus on näiteks = Hz ). Kuid antud juhul ei huvita
meid see impulssi arvväärtus, vaid selle vektoriaalne väärtus ehk selle suund kinnise aegruumi
lõkspinna sees ( ehk seega hyperruumis ) eksisteeriva keha suhtes. See tähendab seda, et kui
elektrivälja energia E määras ära aegruumi lõkspinna eksisteerimise ajaperioodi t pikkuse
Universumi aegruumis:
siis impulssi p korral määrab selle suuruse samuti elektrivälja energia E:
=
=
ja sellest tulenevalt peab selle ( s.t. impulssi ) suuna ära määrama elektrivälja E-vektor, mis on
elektrivälja tugevuse vektoriaalsust kirjeldav suurus. Elektrivälja tugevus näitab, et kui suur elektri-
417