Mis on aeg? 3

Ajas rändamise üldvõrrandist tuletatud valemi
=
saame seega viia järgmisele matemaatilisele kujule:
= =
ehk
Viime t´ teisele poole
ja teisendame viimast võrrandit kujule:
=
=
△ =
milles △ = . Viimasest tuletatud väga olulisest võrrandist, mis viib lõpuks kvantmehaanika
füüsikalise mõistmiseni
△ =
on selgelt näha seda, et keha m liikumiskiirus v sõltub aja kulgemisest ( näiteks mida rohkem aeg
teiseneb välisvaatleja suhtes, seda väiksema omaajaga jõuab keha liikuda ühest ruumipunktist teise
) või keha liikumiskiirus ise tingib aja kulgemise iseloomu ( näiteks mida kiiremini liigub keha,
seda enam teiseneb aeg ):
= △
Teepikkus ct võib olla valguse teepikkus tavaruumi K suhtes või seisumassiga keha teepikkus
hyperruumi K´ suhtes:
= △
milles s = ct. Järgnevalt analüüsime aja teisenemise
△ =
tulenevust hyperruumi K´ ja tavaruumi K füüsikalisest süsteemist. Näiteks kui keha massiga m
liigub tavaruumi K suhtes kiirusega c ehk v = c ( see võib olla näiteks valguse liikumine vaakumis
), siis hyperruumi K´ suhtes on see keha paigal ehk v´ = 0. Eelnevalt tuletatud valemis
=
on sellisel juhul v = c:
=
73