Mis on aeg? 3

lõkspinna ( s.t. aegruumi augu )
=
tekitab ruumis selline elektrilaeng q, mille suurus on välja arvutatav järgmiselt:
=
= = ( .
Aegruumi augus ehk sfäärilise kujuga aegruumi lõkspinna sissepoole jäävas piirkonnas ei eksisteeri
enam aega ega ruumi. Kuid sellegipoolest omab aegruumi auk teatud ruumilist ulatust ruumis ja
eksisteerib meie ajas teatud ajaperioodi. Näiteks aegruumi augu suurust meie ruumis näitab
Schwarzcshildi või Nordströmi raadius, sõltuvalt sellest, et mis on aegruumi augu tekitajaks ( kas
keha mass või elektrilaeng ehk energia ). Väljaspool aegruumi auku eksisteerib aeg ja ruum, kuid
mida lähemale aegruumi augu pinnale, seda enam on aeg ja ruum kõverdunud.
Kahe kinnise pinna vaheline kogu ruumala ja kera ruumala on omavahel täiesti võrdsed. Kuid
samas on nende pindalade suurused täiesti erinevad. See tähendab seda, et ühe ja sama aegruumi
augu ruumala korral ( ehk ühe ja sama elektrilaengu hulga korral ) on võimalik luua väga erineva
kuju ja suurusega aegruumi lõkspindu. Aegruumi lõkspinna kuju ja suurus ei näita alati selle
ruumilist ulatust meie ruumis. Näiteks kahe kinnise pinna vaheline kogu ruumala võib olla ainult
6 * 10 -9 m 3 , kuid selle pindala on lausa 2 m 2 . Sellisel juhul on kogu ruumala üüratult väike, kuid
pindala on seevastu väga suur.
Aegruumi lõkspinna geomeetriline kuju
Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi on gravitatsioonitsentris eksisteeriv Schwarzschildi
pind ( ehk „aegruumi auk“ ) alati täiesti kera kujuline. Elektriväljas on olulised just
ekvipotentsiaalpinnad tekitamaks aegruumi auku. See tähendab seda, et aegruumi auk tekib mööda
välja ekvipotentsiaalpinda ( aegruumi augu kuju sõltub välja ekvipotentsiaalpinna kujust ) ja
seetõttu ei pea aegruumi auk olema täiesti kerakujuline nagu gravitatsiooni korral, vaid sellest väga
erinev. Näiteks inimese kujuga. Kui kera pind ( s.t. kerakujuline füüsikaline keha või objekt ) on
elektriliselt laetud, siis tekib elektrilaengu poolt tekitatud sündmuste horisont järgmise valemi järgi:
=
Kera korral on tegemist tsentraalsümmeetrilise elektriväljaga. on Coulomb´i seadusest tuntud
võrdetegur, milles on elektrikonstant. Vastavalt elektrimahtuvuse definitsioonile = võime
elektrilaengu välja kirjutada nõnda: = . Seega kera mahtuvuse korral saame sündmuste
horisondi raadiuseks:
385