Mis on aeg? 3

ekvivalentsed suurused. See tähendab nüüd seda, et kui mass kõverdab aegruumi, siis peab seda
tegema ka energia. Kuna väljad ( näiteks elektriväljad, magnetväljad jne ) omavad energiat ( need
on energiaväljad ) nagu me eelnevalt nägime, siis seega elektromagnetväli ( antud juhul elektriväli )
on võimeline aegruumi struktuuri mõjutama.
Oluline on siinkohal märkida seda, et seisuenergia E = mc 2 valemis võib energia E märkida keha
massi energiat, kuid samas ka välja energiat:
= =
See tähendab seda, et seisuenergia valemit on võimalik rakendada nii ainele kui ka väljale. Keha
seisuenergia avaldises ei võeta arvesse keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud välise välja
olemasolust. Sealhulgas ei arvestata ka keha potentsiaalse energia muutumist välises jõuväljas.
Gravitatsioonivälja ja elektrivälja suhe
Eespool tuletatud tsentraalsümmeetrilise aegruumi lõkspinna raadiuse r võrrandist
=
on võimalik tuletada gravitatsioonivälja ja elektrivälja ( hiljem ka elektromagnetvälja ) jõu suuruste
erinevuse analüüsi. See seisneb selles, et gravitatsioonivälja ja elektrivälja jõu suurust kirjeldavad
fundamentaalsed konstandid erinevad suuruste poolest üksteisest sarnaselt nii nagu mass ja energia
seisuenergia võrrandis. Näiteks viimases saadud võrrandis
=
viime gravitatsioonikonstandi G ja valguse kiiruse konstandi c ühele poole võrdusmärki:
Tulemuseks saame võrrandi:
= =
milles k on Coulomb`i seadusest tuntud elektrivälja võrdetegur:
=
=
317