Mis on aeg? 3

=
algsingulaarsusest alates. Näiteks meie ajas ( s.t. Universumi sees eksisteerivale reaalsele vaatlejale
) võis mõne tähe plahvatus ( ehk supernoova ) toimuda umbes miljard aastat tagasi, kuid tegelikult
võis see toimuda näiteks 96 triljonit aastat tagasi. See tähendab seda, et Universum ei olegi
tegelikult 13,7 või 15 miljardit aastat vana, vaid tema tegelik eluiga võib ulatuda lõpmatuseni.
Singulaarsus tähendab teoreetilises matemaatikas funktsiooni katkevust teatud argumendi
väärtusel. Kuid Universumi singullaarsus seisneb selles, et klassikalise ettekujutise järgi sai
Universumi paisumine ( ehk Universumi ruumala suurenemine ajas ) alguse siis, kui Universumi
ruumala oli lõpmatult väike. Lõpmatult väikese Universumi ruumala korral oli Universumi aegruum
lõpmatult kõverdunud ja seetõttu võib Universumi paisumist oma olemuselt mõista kui aegruumi
lõpmatu kõverduse tasanemisena. Aegruumi kõverust käsitleb Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria.
Näiteks mida väiksem on kera, seda kõveram on selle pind. Sama on ka Universumi aegruumiga.
Lõpmatu kõver aegruum tähendab füüsikaliselt aja ja ruumi eksisteerimise lakkamist. Seda
sellepärast, et lõpmatus kõveras aegruumis on ( välisvaatleja suhtes ) aeg aeglenenud lõpmatuseni ja
kahe ruumipunkti vaheline kaugus on vähenenud samuti lõpmatuseni. Kuna aeg ja ruum on
mateeria ( aine ja välja ) eksisteerimise põhivormid, siis seega ei eksisteeri aja ja ruumi
eksisteerimise lakkamise korral enam ka mateeriat ehk ainet ega välja. Sellisel juhul esineb kõige
eksisteerimise lakkamine. Lõpmatus kõveras aegruumis on mateeria ( aine ja välja ) tihedus
lõpmatult suur, mis viitab samuti mateeria eksisteerimise lakkamisele lõpmata kõveras aegruumis.
Universumi horisont ja inflatsioon
Universumi horisondiks nimetatakse vahemaad, mille valguskiir on läbinud Universumi tekkest
saadik. Sellest kaugemal pole Universum enam vaadeldav. Valguse kiirus vaakumis on konstantne
mistahes vaatleja suhtes. Maksimaalne kaugus, kuhu on Universum veel vaadeldav, on:
=
See on kaugus, kust on valgus meieni jõudnud. Me ei näe kogu Universumit, vaid ainult vahemaad
iseendast kuni horisondini – ehk maailmapilt lõpeb seal, kus eemaldumiskiirus läheneb valguse
kiirusele vaakumis:
=
Sellisel juhul kasvab galaktikate punanihe relativistlike valemite korral lõpmata suureks, mis jätab
omakorda mulje sellest, et Universum on tohutult suur ja suhteliselt tühi. Kogu Universumit on
näha ainult siis, kui Hubble´aeg on lõpmata suur:
= =
Kaugemal kui asuvad tähed ei ole nende valgus meieni veel jõudnud. on Universumi vanus.
100