Mis on aeg? 3

ligikaudu üks ), siis saame kera laengu Q suuruseks 1,1 * 10 17 C. Vaakumis on ɛ väärtus üks, kuid
õhus on see 1,00057 ( seda ainult 20 0 C juures ). Kui antud elektriväljal on energia 6,2 * 10 43 J, siis
vastavalt massi ja energia seosele E = mc 2 on sellise koguse energia mass 6,9 * 10 26 kg, mis võib
olla mõne taevakeha massiks. Sellest tulenevalt on sellise taevakeha massi Schwarzschildi raadius
=
üks meeter ja seetõttu peab selline ühe meetrine Schwarzschildi raadius tekkima ka antud
elektriliselt laetud kera korral. Eelnevalt tuletatud elektrilaengu horisondi raadiuse
=
järgi saamegi laengu Q suuruseks 1,1 * 10 17 C, kui raadius on üks meeter ja ε on ligikaudu üks. Kui
aga Schwarzschildi raadius R
=
on kolm meetrit, siis seega massi
saame leida järgmiselt:
=
= kg.
Kuna kehtib energia ja massi ekvivalentsuse printsiip ehk = , siis seega saame energiaks
järgmise suuruse:
= J.
Selline energia hulk võib olla mõne kosmilise elektrivälja energia E
millest saame laengu q suuruseks:
= = ,
= ( = ( = .
Sama laengu q suuruse leiame ka Nordströmi raadiuse valemi järgi arvutades, kui raadius R on
samuti kolm meetrit:
= =
Elektrivälja energia E on seotud elektrivälja tugevusega:
= .
milles V = 1 m 3 . Antud elektrivälja energia koguse korral saame väljatugevuse E T leida järgmiselt:
373