Mis on aeg? 3

=
võtame v=0 või x=0, siis saamegi aja aeglenemise ehk dilatatsiooni valemi:
=
Lorentzi teisendusvalemeid:
ja
on võimalik kirja panna ka niimoodi:
ja
milles
= (
=
= +
+
=
=
on nö. kinemaatiline tegur. Tuntud kinemaatilise teguri y võib väljendada ka järgnevalt:
= =
milles
=
Seega y ≠ β. Kui lähtuda üldistest teisendusvalemitest aegruumi koordinaatide vahel, siis on
võimalik tuletada relatiivsusteoorias esinevad efektid. Teades seda, et kiirus on koordinaadi tuletis
vastava aja järgi, on kiiruste liitumise relativistlik valem tuletatav Lorentzi teisendusvalemitest.
Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos-teisenemist. Lorentzi teisendusi on lihtsam avaldada
maatriks kujul:
=
Lorentzi aja ja ruumi teisendusvalemitest järeldub, et aja aeglenemine ei sõltu ruumi koordinaatidest
x, y, ja z, kuid seevastu keha pikkuse lühenemine esineb ainult keha liikumise sihis.
Aja aeglenemine on olemuselt aja kadumine ehk selle eksisteerimise lakkamine, sest aja
lõpmatust aeglenemist on võimalik mõista aja peatumisena. Kuid aja peatumine on olemuselt aja
eksisteerimise lakkamine. Täpselt sama on ka ruumiga. Kahe ruumipunkti vahelise kauguse
vähenemist või keha pikkuse lühenemist on võimalik mõista kui ruumi kadumisena ( ruum kaob ),
sest keha pikkuse lõpmatust lühenemist või kahe ruumipunkti vahelise kauguse lõpmatust
188