Mis on aeg? 3

=
=
Saadud võrrandite süsteemist on võimalik tuletada üldisem võrrand:
ehk
= =
ehk
= +
= +
mis on oma olemuselt energia jäävuse seadus ja/või (elektri)laengu jäävuse seadus. Viimane
tähendab seda, et elektrilaengud tekivad looduses alati paaris: + laengute ja – laengute paarina, mis
kokku annabki alati nulli. Selles mõttes energiaväljad looduses tegelikult ei teki ega ka kao, mis
ongi kooskõlas üldise energia jäävuse seadusega. Näiteks neutraalse laenguga neutron võib
laguneda positiivse laenguga prootoniks ja negatiivse laenguga elektroniks, mis kokku annabki
nulli:
+ + ( =
Kuid eelviimasest võrrandist saame omakorda võrduse:
=
ja kui me korrutame selle võrduse mõlemad pooled kahega
=
siis saamegi kätte kvantelektrodünaamikast tuntud „peenstruktuurikonstandi“ :
= =
ja seda siiski juhul, kui elektrilaenguks q on elektroni laeng ehk elementaarlaeng e. Teatud ühikute
süsteemi kasutusele võtmisega võib elementaarlaeng e võrduda ka järgmiselt:
=
Peenstruktuurikonstant on näiteks vajalik vesiniku aatomi energianivoode peenstruktuuri välja
arvutamiseks, mille valem esitatakse aatomifüüsikas järgmiselt:
= +
+
359