Mis on aeg? 3
UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.
UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kaasnema ka ruumi teisenemine. See tähendab seda, et <strong>aeg</strong> ja ruum teisenevad alati koos.<br />
Tavaruumis ehk Universumi sees olevale reaalsele vaatlejale tundub, et Universum tervikuna<br />
paisub, kuna selle aine-energia tihedus ajas muutub väiksemaks ehk galaktikate parved eemalduvad<br />
üksteisest seda kiiremini, mida kaugemal nad ruumis üksteisest <strong>on</strong>. Sellejuures kehade enda<br />
mõõtmed ajas ei muutu ja Universum ehk tavaruum võib olla ka lõpmatu ulatusega. See <strong>on</strong><br />
teaduslik fakt, mida <strong>on</strong> saadud astr<strong>on</strong>oomilistest vaatlustest. Kuid Universumist väljapool olevale<br />
hüpoteetilisele vaatlejale <strong>on</strong> asjaolud aga hoopis teistmoodi. Temale näib Universum olevat „palju<br />
kordi suurem“, sealhulgas ka kehade enda mõõtmed <strong>on</strong> palju suuremad ja Universum mitte ei paisu,<br />
vaid tõmbub hoopis kokku ( s.t. Universum hoopis kahaneb ). Tavaruumis ehk Universumi sees<br />
olevale reaalsele vaatlejale midagi sellist täheldada ei ole. Temale <strong>on</strong> kehade mõõtmed ajas<br />
muutumatud, muutuvad suuremaks ainult kehade vahelised kaugused väga suures ruumimastaabis.<br />
Sellest järeldatakse, et Universum tervikuna paisub ehkki selle ruumala võib olla ka lõpmata suur.<br />
Eelnevat materjali <strong>on</strong> vaja pikemalt lahti seletada. Universumist väljapool olevale hüpoteetilisele<br />
vaatlejale tunduvad Universumis toimuvad sündmused ja protsessid kulgevat palju kordi kiiremini<br />
kui Universumi sees olevale reaalsele vaatlejale. Sealhulgas ka Universumi paisumine <strong>on</strong> palju<br />
kiirem, mille kulg <strong>aeg</strong>leneb. Aja kiirenemine <strong>on</strong> aja dilatatsio<strong>on</strong>i ehk aja <strong>aeg</strong>lenemise vastupidine<br />
nähtus. Relatiivsusteoorias tuntud aja ja ruumi lahutamatuse printsiibi järgi kaasneb aja<br />
dilatatsio<strong>on</strong>iga ka ruumi k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong> ehk kehade pikkuste lühenemise nähtus. Kuna aja<br />
kiirenemine <strong>on</strong> aja dilatatsio<strong>on</strong>i vastand nähtus, siis peab kaasnema sellega ka kehade pikkuste<br />
pikenemine, mitte enam lühenemine ehk k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong>. Kuna Universum paisub tervikuna (<br />
avaldudes kõikides ruumidimensio<strong>on</strong>ides ), siis ruumi k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong>i vastand nähtus peab avalduma<br />
samuti kolmemõõtmelisena, mitte enam ühemõõtmelisena nagu me relatiivsusteoorias oleme<br />
harjunud nägema. Tulemuseks <strong>on</strong>gi kehade ja nende vahekauguste suuremad mõõtmed, mille läbi<br />
<strong>on</strong> ka Universum palju suurem.<br />
Kahes esimeses relatiivsusteoorias avaldub ruumi teisenemine ainult ühes ruumidimensio<strong>on</strong>is.<br />
Näiteks r<strong>on</strong>gi pikkus lüheneb välisvaatleja suhtes, kui selle kiirus läheneb valguse kiirusele<br />
vaakumis. Kuid kolmandas relatiivsusteoorias avaldub ruumi teisenemine kõigis kolmes<br />
ruumidimensio<strong>on</strong>is korraga, sest Universum paisub kõikjal tervikuna. Universumi paisumisel ei ole<br />
olemas tsentrit ega mingit eelistatud suunda. Kõikjal paisub Universumi ruum korraga.<br />
Piltlikult ehk lihtsustatult väljendades paisub kogu meie Universum tegelikult nii, et kõikide<br />
kehade vahekaugused ja ka nende kehade enda mõõtmed ajas korraga suurenevad. Näiteks inimene<br />
võis viis minutit tagasi olla palju kordi väiksemate ruumimõõtmetega kui pr<strong>aeg</strong>usel ajahetkel.<br />
Selline Universumi paisumine erineb radikaalselt sellest, mida näeb Universumi sees olev reaalne<br />
vaatleja.<br />
Kõike eelnevat <strong>on</strong> võimalik piltlikult väljendada palju lihtsamalt. Näiteks meile võib tunduda, et<br />
Universum <strong>on</strong> umbes 100 miljardi valgusaastase läbimõõduga ( põhimõtteliselt võib Universum<br />
olla ka lõpmatult suur ), kuid tegelikult võib selle läbimõõt olla hoopis 10 astmes 100 miljardit<br />
valgusaastat. See tähendab seda, et kogu meie eksisteeriva Universumi ruum ( mis võib pr<strong>aeg</strong>u olla<br />
umbes 100 miljardi valgusaastase läbimõõduga ) <strong>on</strong> tegelikult k<strong>on</strong>trakteerunud ehk<br />
„kokkutõmbunud“ 10 astmes 100 miljardi valgusaastase läbimõõduga ruumist, mis oleks<br />
Universumi tegelikuks ruumiliseks ulatuseks pr<strong>aeg</strong>usel ajahetkel.<br />
Oluline <strong>on</strong> märkida seda, et kui vaatleja eksisteerib süsteemis, milles esineb ruumi teisenemine,<br />
siis ei ole see vaatlejale otseselt tajutav. Ruumi teisenemist <strong>on</strong> otseselt tajutav ainult siis, kui<br />
vaatleja asub sellest süsteemist väljapool ja vaatleb kõrvalt seda süsteemi, milles esineb ruumi<br />
teisenemine. Selles mõttes jääb vaatleja „omaruum“ alati ühesuguseks sõltumata sellest, milline <strong>on</strong><br />
parajasti ruumi teisenemine. Vaatleja „omaruum“ <strong>on</strong> tegelikult illusio<strong>on</strong>, mis ei pruugi näidata<br />
süsteemis olevale vaatlejale tegelikku ruumi mõõtmeid.<br />
Y suurus näitab seda, et mitu korda <strong>on</strong> ruum k<strong>on</strong>trakteerunud Universumi sees olevale reaalsele<br />
vaatlejale või mitu korda <strong>on</strong> ruum välja veninud Universumist väljapool olevale hüpoteetilisele<br />
vaatlejale. Universumi kosmoloogiline evolutsio<strong>on</strong> näitab, et mida kaugemale ajas tagasi vaadata,<br />
seda suurem oli y väärtus ja mida <strong>aeg</strong> edasi, seda väiksem <strong>on</strong> y väärtus. Y väärtus muutub ajas<br />
väiksemaks, mille tulemusena Universumi ruumala Universumi sees olevale reaalsele vaatlejale<br />
20
Change language