Mis on aeg? 3

=
Lainepaketi lainearvu ja amplituudi komponente näitabki eespool väljatoodud g(k) funktsioon. Kui
me g(k) funktsioonis asendame f(x) funktsiooniga
saame järgmise integraali
( =
( = =
=
Arvestades kompleksmuutuja funktsioonide teooriat saame integraali arvutada niimoodi:
=
kus
Integraal võtab kuju
= ja = .
( =
Viimane seos näitab, et ka Fourier´i pööre on Gaussi jaotus, kuid lainearvu funktsioonina. Suurus
näitab dispersiooni. Lainearvu määramatus avaldub
△ = .
Kui me määramatusi korrutame, saame △x△k=1. See näitabki eespool väljatoodud seost, et mida
suurem on superpositsiooni lainearvude vahemik, seda kitsam on lainepakett ja vastupidi. Lainearv
ja osakese impulss on seotud p=hk. Ja seega saamegi määramatuse seose osakese asukoha ja
impulsi vahel järgmiselt:
△x△p=h.
Nagu me näeme on tulemus täpselt sama mis on juba eespool matemaatiliselt välja tuletatud. See
tähendab, et osakeste määramatuse seoseid on võimalik tuletada puhtalt lainet kirjeldavatest
võrranditest ja samas ka (eri)relatiivsusteooria võrranditest ( s.t. antud juhul ajas rändamise teooria
üldvõrrandist ). Kuna lõpptulemused on matemaatiliselt täpselt samad ehk omavahel ekvivalentsed,
siis võib füüsikaliselt järeldada seda, et osakeste lainelised omadused tulenevad just sellest, et need
osakesed teleportreeruvad meie tajutavas aegruumis. Näiteks valguse osakesed „footonid“ liiguvad
vaakumis kiirusega c, mille korral on aeg ja ruum teisenenud lõpmatuseni. Ajas rändamise teooria
tõlgenduse järgi eksisteerivad footonid „väljaspool“ aegruumi, sest liikudes vaakumis kiirusega c on
välisvaatleja suhtes aeg aeglenenud lõpmatuseni ja keha pikkus lühenenud samuti lõpmatuseni ( ehk
aega ja ruumi enam ei eksisteeri ). Footonite lainelised omadused tulenevad just sellest, et need
osakesed eksisteerivad „väljaspool“ aegruumi ja see kehtib ka kõikide teiste osakeste korral, millel
283