Mis on aeg? 3

Joonis 19 Keha m on liikunud ajas tagasi.
Joonis 8 on tehtud eelkõige keha M suhtes vaadatuna, kuid joonis 9 on tehtud keha m suhtes.
Antud juhul jätame arvestamata sellise asjaolu, et kui mingi keha rändab ajas tagasi, siis kohtub ta
ka enda „teisikuga“. Sellist juhtu vaatame edaspidi täpsemalt. Antud juhul liigub keha m ajas
minevikku. Ajas rändamise korral peab keha „liikuma“ enda tegelikesse endistesse ( või
tulevastesse ) asukohtadesse ruumis.
Keha m asub joonisel 8 tavaruumis K koordinaatidega m( 0,0,0,0 ). Ka ajakoordinaat t võrdub
siin 0-ga, sest keha m ei ole tavaruumis K ajahetkel t 4 enam olemas. Keha on seal „haihtunud“.
Kuid keha m asub hyperruumi K´ suhtes ruumikoordinaatidega m( x´,0,0 ). Seetõttu on
hyperruumis K´ keha m aga olemas. Ajahetk võrdub keha m-i suhtes t-ga, sest keha m asub nüüd
tegelikus endises asukohas ruumis ja seetõttu saame keha m aegruumi lõplikuks koordinaadiks
m( x´,0,0,t ). See tähendab seda, et kui hyperrumi K´ suhtes on keha m koordinaadid
m( x´,0,0,t ),
siis tuleb tavaruumi K suhtes keha m koordinaadid
m( x,0,0,t ).
Seda sellepärast, et kui hyperrumi K´ suhtes on keha m ruumikoordinaadid
m( x´,0,0 ),
siis seega vastab sellele ruumikoordinaadile ajahetk t ja saamegi lõpuks keha m lõppkoordinaadiks
m( x´,0,0,t ).
Seda võib mõista ka kui keha m ruumi ja aja koordinaatide suhtega
138