Mis on aeg? 3

mis sisaldab endas elektrilist konstanti. Saadud võrrandis on näha seda, et võrrandi üks pool võrdub
elektrijõu F klassikalise definitsiooniga:
mis antud juhul on konstant:
=
= =
Tähistame seda konstanti F 1 -ga. See konstant näitab meile seda, et mitu korda on elektrijõud suurem
gravitatsioonijõust. Sellepärast see konstant ongi. Sellest tulenevalt me näeme seda, et gravitatsioonikonstandi
G suurus on defineeritud järgmiselt:
=
Gravitatsioonijõu ja elektrijõu suhte näiteks toome välja vesiniku aatomi osakeste vahelise
interaktsiooni. Näiteks elektron ja prooton mõjutavad teineteist tõmbejõuga F vesiniku aatomis
järgmiselt:
(
= = =
(
milles r on osakeste vahekaugus, mis on saadud Bohri aatomimudeli kohaselt. Coulomb`i seadusest
tuntud elektriline võrdetegur on k ja e on osakeste elementaarlaeng. Viimases võrrandis näitab
miinusmärk seda, et tegemist on osakeste vahelise tõmbejõuga. Tulemuseks saame selle, et
elektroni ja prootoni vahel mõjub elektriline tõmbejõud
N, kui samas on nende
osakeste vahel mõjuv gravitatsioonijõud
N. Sellest järeldub, et vesiniku aatomis on
elektriline jõud gravitatsioonijõust suurem üle korra.
Kui aga eespool saadud võrrandis vahetame ära ainult konstandid G ja k, siis saame järgmise
konstandi:
= = =
Sellel konstandil füüsikaline sisu puudub, seega on tegemist lihtsalt kordajaga, mis annab meile
elektrivälja võrdeteguri k suuruse definitsiooni:
=
Eelnevast analüüsist saame järgmised seosed:
ehk
millest omakorda saame:
= =
=
=
Viimane võrdus tähendab seda, et gravitatsioonikonstandi G ja elektrivälja võrdeteguri k suhe on
võrdne konstantide F 2 ja F 1 suhtega. Konstantide F 2 ja F 1 füüsikalised definitsioonid oli välja toodud
eelneva analüüsi käigus.
Eelnevalt tuletatud konstandi võrrandist
318