Mis on aeg? 3

= = =
on võimalik omakorda tuletada energia ruudu võrrand, mis näitab kõige ilmekamalt gravitatsioonivälja
ja elektrivälja omavahelist suhet. Näiteks võrrandis
võime kirjutada mõlemale poole võrdusmärki valguse kiiruse ruudu järgmiselt:
=
=
Teades seisuenergia E matemaatilist definitsiooni:
millest valguse kiiruse ruut võrdub:
ja selle pöördväärtus on:
siis seega tulemuseks saamegi võrrandi:
ehk m = 1 (kg) ja q = 1 (C) korral:
=
=
=
= =
= =
millest on näha seda, et gravitatsioonivälja ja elektrivälja suhe seisneb seisuenergia ruudus E 2 :
= =
Näiteks viies mõned liikmed võrrandi teisele poole võrdusmärki ja teised võrrandi liikmed
vastupidi, saame kord elektrijõu F q ja siis kord gravitatsioonijõu F m . Viimane valem on oma
olemuselt seisuenergia ruudus:
=
mille kordajad on võrdsed seisuenergiatega. Gravitatsioonijõu ja elektrijõu omavahelise suhte
analüüs viitab sellele, et oluline ei ole tegelikult interaktsioonide tugevust või intensiivsust
määravate konstantide arvväärtused, vaid erinevate interaktsioonide omavahelist suhet määravad
asjaolud. See tähendab füüsikaliselt seda, et näiteks gravitatsioonikonstandi G ja elektrijõu
võrdeteguri k arvväärtused võivad looduse poolt olla määratud tegelikult suvaliselt, KUID nende
kahe erineva interaktsiooni omavahelise suhte määrab ära erirelatiivsusteooriast tuntud seisuenergia
E avaldis. Näiteks elektrijõud on gravitatsioonijõust kordades suurem just seisuenergia avaldise
tõttu ja see suhe jääb samasuguseks ka siis ( ning sellest tulenevalt ka Universumi eksisteerimine ),
kui konstantide arvväärtused peaksid olema täiesti teistsugused. Selles seisnebki „juhuse-teooria“
319