Maailmataju

seisundiga, mida kogetakse surmalähedastes kogemustes. Need esinevad siis, kui inimene on
mõne haiguse või ränga trauma tõttu sattunud kliinilisse surma. Surmalähedased kogemused
on ühed juhtumid, milles avaldub käsitletav eriline teadvuse seisund.
Selline teadvuslik olek eksisteerib peamiselt viiel erineval „uuel“ tajuaistingul: nendeks on
ruumitaju, ajataju, reaalsustaju, eufooria ja väljataju. Ruumitaju põhituumaks on see, et
inimene tajub suuremat Universumi ruumala ( enda seost selles ), kui seda meeled tegelikult
võimaldaksid. Selline tajufenomen ilmneb eriti just kosmose rändude ajal, mil inimene näeb
näiteks galaktikat oma enese silmadega ( mitte vahendatud vormis ). Ajataju põhimõte on
sama mis ruumitaju korralgi ( tajutakse suuremat ajalist ulatust, ajaline periood ei ole enam
sama, mis meile igapäevaselt tuntav on ), kuid see ilmneb ilmselt ajas liikumise korral.
Reaalsustaju põhiideeks on see, et meid ümbritseb just füüsikaline maailm ( mida uurivad
füüsikud ) ja kõik, mida me kogeme, tuleneb just sellest. Reaalsustaju ilminguks on vaja
tundma õppida teadvuslikke unenäoseisundeid – need on sellised unenäo liigid, mille korral
inimene teab enda eksisteerimisest unenäos. Ülim eufooria või õnnetunne tekib inimesel enda
olemasolu tunnetamisel. Kogetakse enda olemasolu ainulaadsust ja erakordsust, mille
põhjustajaks ongi just füüsikalised protsessid Universumis. Väljataju korral inimene ei tunne
enda raskust – nagu näiteks vabalangemise korral.
Inimene kogeb oma elu jooksul miljardeid erinevaid teadvuselamusi. Kuid kõikidest
nendest elu jooksul kogetud miljarditest teadvuselamustest on kõige erilisemad just need, mis
on kirjeldatud unisoofilises psühholoogias.
Holograafia – sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist. Tegemist ei ole
käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja
mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika
annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab
seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad.
Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha
saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks
olemuseks – näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod (
õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud
Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste
objektidega. Pilte Universumist on kokku 119: galaktikatest on 26 pilti, udukogudest aga 31,
tähtedest 18, mustadest aukudest 8 ja planeetidest 34. Holograafias välja toodud fotosid on
kahte liiki: on kahemõõtmelised ja kolmemõõtmelised fotod. Vaata järgmist skeemi:
Joonis 8 Esindatud on 112 kahemõõtmelist fotot Universumist, kuid kolmemõõtmelised fotod
on veel alles projekteerimisel.
10