Maailmataju

sotsiaalsetest süsteemidest väljapoole jäävat tsivilisatsiooni hierarhiat. Tulnukad püüavad muuta
inimeste maailma, kuid seda mitte otsese sekkumisega vaid nö. vargsi. Maavälised eluvormid on
väga mitmekülgsed ja kõikjal viibivad. Tulnukad on inimkonda juba tuhandeid aastaid kontrollinud
ja ekspluateerinud.
„Kaasaegse ufoajaloo algust loetakse päevast, mil Idaho tuletõrjetehnikaga kauplev Kenneth
Arnold nägi Washingtoni osariigis Cascode Mountainsi mäestikus üheksat helendavat kettakujulist
objekti. See ebatavaline vaatlus oli sedavõrd tähenduslik, et tasub lähemalt tutvustada, kuna
sisaldab võtmeelemente ufonähtuste korralikuks mõistmiseks. Arnoldi vaatlus 1947 aastal oli
esimene avalikult registreeritud, ajakirjandusliku tähelepanu köitnud ja tavainimesi omavahel
mõistatuslike atmosfäärinähtuste üle arutlema tõuganud sündmus. Kenneth Arnold kirjeldas neid
objekte kui taldrikukujulisi.“ (UFO-päevikud, sissejuhatus)
Märtsis 1974. aastal avaldas Prantsusmaa kaitseminister Robert Galley oma seisukoha UFO-de
küsimuses järgmiselt: „Ma olen sügavalt veendunud, et me peame sellesse nähtusesse suhtuma
täielikult avatud meeltega. Inimkonna ajaloos on tehtud arvukalt läbimurdeid, kuna keegi on
üritanud seletada seletamatut. Nüüd, UFOdena tuntud õhunähtuste ajal, on eitamatu, et need on
seletamatud või halvasti seletatud faktid. 1954. aastal lõi kaitseministeerium eriosakonna, mis kogus
ja uuris tunnistusi nendest tundmatutest lendobjektidest. Mu ees on hulk selliseid teateid, mis on
aastate jooksul arenenud kuni 1970. aastani, neid on umbes viiskümmend. Ühena varasematest on
teade leitnant d´Emery Jeani isiklikust vaatlusest 20. novembril 1953 Villacoublay´ 107.
lennuväebaasis. Veel on teateid sandarmeerialt ja mõned vaatlused pilootidelt ning Õhukeskuse
komandöridelt. On palju elemente, mille koosesinemine 1954. aastal pakub huvi. Seetõttu peab
probleemi suhtuma täielikult avatud meelega, suhtumisega, mis ei eita vaatlusi a priori. Meie
eellased pidid eitama minevikus paljusid asju, mis meile näivad tänapäeval täiesti igapäevastena
nagu pieso- või staatiline elekter, rääkimata bioloogilistest nähtustest. Tegelikult koosneb kogu
teaduse areng faktist, et me mõistame millalgi, et me oleme milleski kunagi eksinud.“
Ameerika Ühendriikide president Harry Truman ütles 4 aprillil 1950. aastal pressikonverentsil
järgmist: „Ma võin teile kinnitada, et lendavaid taldrikuid ei ole konstrueerinud ükski Maa võim.“
1954. aasta juunis ütles ühel Innsbrucki konverentsil dr. Hermann Oberth konkreetselt ja selgelt:
„Need objektid on välja mõeldud ja neid juhivad väga kõrgelt organiseeritud mõistusega olendid.
Tõenäoliselt ei pärine nad meie päikesesüsteemist, võib-olla isegi mitte meie galaktikast.“ Dr.
Hermann Oberth on inimene, keda peetakse V2 raketi vanaisaks ja kes on iga Maalt startinud raketi
ristiisa nagu Konstantin Tsiolkovski.“ (UFO-päevikud, sissejuhatus)
UFO nähtuste suur vastuolu kaasaegsele ( üsna ülbele ja näiliselt kõiketeadvale ) teadusliku
maailmapildile tekitab suurt aukartust UFO-de ees. Tekib inimese tühisuse tunne ja mõte astuda
kontakti kosmiliste tsivilisatsioonidega. Just ühe inimese uskumatute läbielamistega algasid
enamasti kõik religioonid. Kuid tänapäeval on väga paljud inimesed kohtunud tulnukatega ja
seetõttu on neil enamasti kindel veendumus ( usk ) oma läbielatu tõelisusesse. Tuhandete inimeste
usk UFO-desse põhineb nende omal isiklikel kogemustel. Ka sellisel juhul funktsioneerivad need
nähtused ja selle mõjud nii nagu seda oli Fatimas, Lourdes´is ja palju mujalgi.
Üleloomulikud seigad mõjutavad inimest uue usulise liikumise lätteks. Selleks peab inimene
olema teatud psühholoogiliste kalduvustega. Võib-olla tekitab uue usu ainult üks tulnukate
lähikontakt kümnest tuhandest. Religioossne või UFO ilmutus toimub teatud tingimustel – näiteks
kui juhtuvad kokku õiged ühiskondlikud ja vaimsed tingimused, kui inimene osutub tugevaks
uskujaks jne.
Üleloomulikud ilmutused või UFO nähtused eraldavad üsna sageli tunnistajat, prohvetit või
uskujat oma ühiskondlikust keskkonnast. Üsna sageli osutub nendest ühiskonnast väljatõugatu ning
ta peab „põgenema“. Just nii on olnud paljude UFO-kontaktide inimeste eluteedega. Uskujad
rändavad ära ja loovad oma enda usulahu. Nad hakkavad uutes ( otsitud ) oludes elama uut elu, mis
on mõistagi nende nägemuste mõjutustega. Näiteks nõnda läksid Moosese, Joseph Smithi jt
eluteedega. Väga sageli jätavad nende pered ja sõbrad ta maha. Ära tõugatust ja reedetust võib
inimene kõige rohkem tunda siis, kui turvalisust ja mõistmist on just kõige rohkem vaja. Näiteks
Martin Harrise naine põletas 116 vasttõlgitud Mormooniraamatu lehekülge. Paljude Ameerika
politseinikute, kes on olnud kontaktis UFO-dega, abikaasad lahutasid. Vahel kiusatakse uskujate
13