Maailmataju

südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest panustest. Kuid eeltoodud olukord on üheks parimaks
näiteks ( s.t. analoogiaks ) inimeste ülimateriaalsest maailmast, egoismist ja sagenevast omakasust.
Just selline analoogiline näide näitab väga ilmekalt ja üsna selgelt inimeste tõelisest materiaalsest
loomusest. See tähendab ka seda, et nii missugune on inimene oma loomusega, nõnda on ka kogu
inimühiskond.
Inimühiskonnas esinevad sellised sotsiaalsed nähtused, mille korral tegutsevad suured
inimgrupid. Nendeks on näiteks rahvaülestõusud, kontserdid, turniirid, paraadid jne. Kui aga suurel
rahvamassil esineb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub suure hirmu alla, siis ilmneb
inimestel enamasti paanika oht. Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või
mingisuguse suure katastroofi ajal. Sellisel juhul kaob inimestel kontroll üldise olukorra üle üsna
kiiresti. Suure inimmassi seas võib tekkida paanika, mis esineb ka loomadel ja nende karjadel.
Paanikahoos rahvamass võib inimesi surnuks trampida, kui need juhtuvad näiteks maha kukkuma ja
tee peale ette jääma. Selliseid olukordi on tegelikkuses üsna sageli ette tulnud. Sääraseid sündmusi
on enamasti raske ette ennustada. Paanika- või vihahoos rahvamass võib osutuda tohutult suureks
„tapariistaks“. Tapatöö ulatus võib rahvamassi poolt kujuneda äärmiselt katastroofiliseks. See on
kahtlemata üks ilmsemaid loomalikke tunnuseid inimesel.
Härjavõitlused on Lääne-Euroopa kultuuris üks eluohtlikumaid meelelahutusvorme. Härja
tagaajamise korral esineb samuti inimese animaalsuse olemus, mis seisneb adrenaliini vallandumises
inimese ajus. Aju virgatsaine nimega adrenaliin teeb sellise tegevuse inimestele üsna
nauditavaks. Mõned inimesed lausa „janunevad“ adrenaliini järele, mistõttu on välja kujunenud
paljud ekstreemsed spordialad. Animaalsusega kaasnevad inimestel vajadused ekstreemsuste järele.
Ekstreemseid spordialasid on maailmas üsna palju ja paljud nendest harrastustest on inimesele ka
eluohtlikud. Näiteks härja tagaajamistes on aegade jooksul saanud paljud inimesed vigastada või
isegi surma. Kuid sellest hoolimata harrastatakse neid tegevusi endiselt.
Inimestel tekitab hea tunde keelatud asju proovida või neid teha. Näiteks ka Aadam ja Eeva sõid
hea ja kurja tundmise puult õuna, sest nad tahtsid selle vilja maitset tunda. Kristlaste pühakirjas
Piiblis on lugu sellest, kuidas kogu inimkond pattu langes. Paradiisiaias keelas Jumal Aadamal ja
Eeval süüa vilju hea- ja kurjatundmise puult, kuid kõikidelt teistelt puudelt võisid nad vilju maitsta.
Eeva astus Jumala keelust üle ja sõi keelatud puult keelatud vilja. Seda õhutas tagant kaval madu,
kes pani Eeva Jumala sõnades kahtlema. Selle loo mõistmise sisu seisneb aga selles, et miks keelas
Jumal inimestel süüa vilja hea- ja kurjatundmise puult? Jumal teadis, et inimesed ei tee vahet heal ja
kurjal. Pealtnäha absurdsel väitel on tegelikult vägagi reaalne tagapõhi, mida näitab reaalne elu
inimühiskonnas. Inimene ei oska teha vahet heal ja halval. Näiteks mõnikord sooritatakse pealtnäha
heade tegudega hoopis palju halba ja ka vastupidi. Näiteks seksuaalvähemusi ühiskonnas enamasti
ei sallita ja neid kiusatakse taga. Nende korraldatud ekstragavantseid paraade rünnatakse vahel isegi
üsna vägivaldselt. Vihkamine, sallimatus ja agressiivsus nende vastu on enamasti väga laialt
levinud. Mõndades ühiskondades on seksuaalvähemustele mõistetud isegi surma. Enamikele
inimestele tundub homoseksuaalsus rõvedusena ja jälgina. Kuid moraalne ja sotsiaalne kuritegu on
see, kui neid sellepärast hakatakse tapma või taga kiusama. Sellisel juhul on tegemist ilmselge
kuriteoaktiga. Kui aga selline seksuaalvähemus osutub tõepoolest haiguse vormiks ( mis oleks
kliiniliselt tõestatud ), siis kust võtavad inimesed õiguse haiget inimest taga kiusata? Kas siis
näiteks Downi sündroomiga inimesi tuleb samuti tappa ja taga kiusata nii nagu seksuaalvähemusi?
Juba ammu on teada, et teistsuguseid inimesi üldjuhul ühiskonnas ei sallita. Selles avaldub selgelt
inimese hea ja kurja tundmise olemus. Paljud inimesed ei saa arugi, et nad teevad sellise
käitumisega teistele hoopis kurja. Siinkohal võiks tsiteerida religiooni ühte suurimat õpetust: „Ära
tee teistele seda, mida sa ei taha, et seda sulle tehakse“.
Suur osa inimesi omavad kindlaid arusaamasid ühiskonna normidest ja raamidest, mida me kõik
peame järgima. Enamasti peetakse normiväliselt käituvaid inimesi hulludeks ja neid võidakse isegi
tappa. Erinevaid inimesi ei sallita. Arvatakse, et neil on mingisugune eelis normaalsete inimeste ees
ja seetõttu neid kardetakse. Inimajaloos on väga palju näiteid tapetud süütutest inimestest, kes
erinesid suurema osa inimrahvast. Nendeks olid näiteks nõiad või teise rassi esindajad.
90