Maailmataju

alati 0 sekundiga ehk △ = :
= △
= =
Oluline on märkida seda, et viimane valem ei tule matemaatikast otseselt välja:
= ≠
Seda saab tuletada ainult füüsikalise analüüsi teel.
Kui mingi keha jõuab mistahes ruumipunkti 0 sekundiga ehk keha läbib mingi vahemaa 0
sekundiga, siis on võimalik seda mõista teleportatsioonina. Kehad teleportreeruvad aegruumis, kui
nende liikumiskiirused lähenevad lõpmatuseni: . Lõpmata suure kiiruse korral jõuab keha
mistahes ruumipunkti Universumis kõigest 0 sekundiga.
Teleportreerumisel ei läbi keha ruumis kõiki ruumipunkte nagu tavalise liikumise puhul. Sama
on tegelikult ka ajas teleportreerumisega. Näiteks kui keha teleportreerub ajas, siis see läbib samuti
erinevaid tõkkeid nagu ruumi teleportatsiooni korralgi. See tähendab seda, et kui keha X
teleportreerub ühest ajahetkest teise ajahetke ja nende ajahetkede vahepeal eksisteeris keha Y, siis
see keha Y ei sega kehal X jõuda ühest ajahetkest teise ajahetke.
Järgnevalt esitame mõned postulaadid, mis kirjeldaksid olukorda ( loogiliselt peaksid paika ), kui
füüsikalised kehad ehk järgneval juhul osakesed teleportreeruksid ajas ja ruumis:
1. Osake teleportreerub ruumipunktist A ajahetkel t 1 ruumipunkti B ja ajahetke t 2 ,
ruumipunktist B ajahetkel t 2 ruumipunkti C ja ajahetke t 3 jne jne. Osake võib teleportreeruda
mistahes ruumipunkti ja mistahes ajahetke ( kuid ajas ainult edasi ). Osake teleportreerub
ajas ja ruumis korraga ning seda pidevalt.
2. Teleportreerumisel ruumis asub osake mistahes ruumipunktis x ainult 0 sekundit. Kuid ühest
ajahetkest teise ajahetke teleportreerumisel ilmneb selge aja vahe. Osakese
teleportreerumine ajas toimub ainult tuleviku suunas ( osake teleportreerub ajas edasi ).
3. Osake teleportreerub ruumipunktist A ajahetkel t 1 ruumipunkti B ja ajahetke t 2 ning
ruumipunktist B ajahetkel t 2 edasi ruumipunkti C ja ajahetke t 3 jne. Osake võib
teleportreeruda mistahes ruumipunkti, kuid ajas ainult edasi. Järelikult oma
teleportreerumistel ajas ja ruumis „eksisteerib“ osake mistahes ruumipunktis ( kuhu ta
teleportreerub ) ja mistahes ajahetkel ( millisesse ajahetke ta teleportreerub ) 0 sekundit ning
osakest ei eksisteeri ka ajahetkede vahepealsel perioodil, mil osake teleportreerub ühest
ajahetkest teise. Samuti ka ruumipunktide vahelises piirkonnas, mil osake teleportreerub
ühest ruumipunktist teise ruumipunkti. Kuna osakest ei eksisteeri üheski aegruumi punktis,
siis seega pole osakest reaalselt ka olemas. Osake ei asu kõikjal aegruumis korraga, nagu
siiani on seda arvatud. Sellest tulenebki osakese füüsikaliste parameetrite ( mass, kiirus,
impulss, energia jne ) määramatused. Küll aga osake teleportreerub teatud aegruumi osas (
näiteks elektron mingisugusel aatomi kindlal orbiidil ) ja selles osas on osake olemas.
4. Osakese asukoha täpsus ruumis sõltub sellest, et kui suures ruumimõõtkavas me osakest
jälgime. Näiteks väga suures ruumimõõtkavas on osakese asukoht ruumis alati täpselt teada.
Kuid samas väga väikeses ruumimastaabis ilmneb juba osakese asukoha määramatus.
Osakese asukoht ruumis ei ole enam nii kindlalt fikseeritud. See tähendab ka seda, et teatud
üliväikeses ruumipiirkonnas osake teleportreerub aegruumis. Näiteks elektroni asukoha
määramatus on vesiniku aatomis nii suur, et see on peaaegu võrdne aatomi enda raadiusega.
Seepärast elektroni ei vaadelda kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena, vaid elektroni
kujutatakse ette aatomis tuuma ümber oleva elektronpilvena. Aatomis kaob elektron ühelt
176