Maailmataju

läheduses pole väli enam homogeenne ja ka väljatugevused erinevad suurusest σ/ε 0 . Erimärgiliste
laengute vahelise ruumi keskel võrdub välja potentsiaal nulliga, kuid see potentsiaal erineb nullist (
nullist suurem ) seda rohkem, mida lähemal on potentsiaal „+“ ja „-„ laengule.
Erimärgiliselt laetud tasandite vahelist elektrijõudu f saab välja arvutada järgmise valemiga:
ehk
= =
=
milles x on tasandite vahekaugus, W on välja energia kahe tasandi vahel, q on mõlema tasandi laeng
ja S on mõlema tasandi pindala.
Elektriväli eksisteerib negatiivselt ja positiivselt laetud kahe kihi vahel, mitte sellest väljapool.
Kahe erinimeliselt ja ühtlaselt laetud kihi keskel on väljapotentsiaal null. Väljapotentsiaal on null ka
väljaspool kahe erinimeliselt laetud kihi vahelist ruumi. Kuna eksisteerib kaks erinevat välja ja
seega väljaallikat, siis tekib ka kaks erinevat aegruumi lõkspinda. Antud juhul huvitabki meid see
pealmine kiht, mis on identne eelnevalt mainitud teise juhuga, mille korral aegruumi lõkspind ei
teki kera tsentrisse, vaid kera pinna vahetusse lähedusse.
Laetud kera sees ei ole välja. Väljapotentsiaal φ on seal null ja seetõttu võib „piltlikult“ öelda
nii, et laetud kera sees eksisteerib „nullpotentsiaaliga elektriväli“. Täpselt sama on ka laengute
polarisatsiooni korral. Näiteks kahe erinimeliselt laetud ja ühesuuruse plaadi vahelise ruumi keskel
on väljapotentsiaal null, samas kui elektrivälja energia eksisteerib kahe plaadi vahelises kogu
ruumalas. Väljaspool kahe plaadi vahelist ruumi on väljapotentsiaal samuti null. Tinglikult võib
seda kohta, kus väljapotentsiaal on null, nimetada nullpotentsiaaliga väljaks, sest enamasti
eksisteerib sellises ruumipiirkonnas välja jõujoonte lahknemine või kahe erinimelise laengu jõu
tasakaalustumine.
Väljaspool kahe erinimeliselt laetud pinna vahelist ruumi on väljatugevuse vektorid vastassuunalised,
kuid kahe pinna vahelises ruumis aga samasuunalised. Seega väljaspool kahe pinna
vahelist ruumi elektriväli puudub ( väljatugevuse vektorid on absoluutväärtuselt võrdsed ja
vastassuunalised ), kuid kahe pinna vahelises ruumis on väljatugevus kahekordne, võrreldes üksiku
pinna väljatugevusega.
Elektromagnetväli
Magnetväli eksisteerib liikuvate laengute ( näiteks vooluga juhtmete ) ümber, kuid samas ka
laengukandjate puudumise korral ( näiteks erimärgiliselt laetud pindade vahelises ruumis ). Ühe
laaduva pinna tugevnev elektriväli paneb laengud teisel pinnal liikuma. Seda nimetatakse
nihkevooluks. Positiivse ja negatiivse pinna vahelise ruumi läbiva nihkevoolu korral kaasneb
elektrivälja muutumisega magnetväli. Kuid vahelduvvoolu läbiminek erinimeliselt laetud pindade
vahelisest ruumist saab toimuda ainult muutuva elektrivälja vahendusel. Elektrivälja muutumise
tagajärjel tekib magnetväli sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. See tähendab, et muutuva
elektrivälja levik toimub magnetvälja vahendusel. Niimoodi esinebki positiivse ja negatiivse pinna
vahel magnetväli, mille jõujooned parempoolsete pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise
suunda. Elektrivälja jõujooned ja seega selle tugevuse muut ΔE on suunatud ühelt pinnalt teisele.
Tugevneva ja nõrgeneva elektrivälja tugevuse muudud on erineva suunaga ja vastavalt on ka
tekkiva magnetvälja suund neil kahel juhul erinev. Kuid magnetvälja muutumisel tekib omakorda
229