Maailmataju

orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Kuid selline nähtus on ju sisuliselt
teleportatsioon. Seetõttu ongi elektroni liikumine aatomis tõenäosuslik. Osakese
liikumistrajektoori ei ole.
5. Energia jäävuse seaduse järgi ei kao ega teki juurde energiat. Kui aga keha teleportreerub
ühest ruumipunktist teise, siis jääb mulje, et sellest samast kehast tekib „hetkeks“ kaks
samasugust keha, sest teleportreerumine ruumis ei võta enam aega. Keha ( ehk energia )
juurde tekkimine mitte millegi arvelt on vastuolus energia jäävuse seadusega. Kuna keha
teleportreerub ruumis lõpmata väikese aja perioodi jooksul ja seega eksisteerib üks keha
kahes erinevas ruumipunktis korraga lõpmata väikese ajaperioodi jooksul, siis seega energia
jäävuse seaduse rikkumist ei ole otseselt tuvastatav.
Nendest postulaatidest ongi võimalik järeldada seda, et kui osake teleportreerub ajas ja ruumis
pidevalt, siis seega ei ole võimalik täpselt ette teada seda, et millisesse ruumipunkti osake
teleportreerub ja millisesse ajahetke. Seetõttu arvutatakse välja tõenäosused iga võimaliku
ruumipunkti ja ajahetke kohta, kuhu osake ( teleportreerumisel ) jõuda võib. Kõik need tõenäosused
on nullist erinevad ja summeerides kõik need tõenäosused saame arvuks 100 %. Osakese tõenäosusjaotust
ajas ja ruumis mõjutavad teised füüsilised kehad, näiteks pilu, millest osake läbi läheb. Seda
tõenäosusjaotust ajas ja ruumis võib ettekujutada kui vee lainena, millel on lainelised omadused.
Seetõttu võib öelda, et tegemist on osakese tõenäosuslainega, mis levib ajas ja ruumis. See, mis
juhtub vee lainega pilu läbimisel, juhtub sama ka osakese tõenäosuslainega, mis läbib samuti pilu.
Tulemuseks on osakese laineline käitumine.
Joonis 35 Tõenäosus ainult teatud punktis (x), mitte kogu ruumalas (y).
Osakese ajas ja ruumis levivat tõenäosuslainet ( või lihtsalt osakese füüsikalist olekut ) kirjeldab
matemaatiliselt lainefunktsioon:
= (
ja selle lainefunktsiooni mooduli ruut
=
annabki tõenäosustiheduse osakese asukoha leidmiseks ajahetkel t. ψ * on ψ kaaskompleks. Sellest
tulenevalt saame leida osakese asukoha tõenäosuse ruumielemendis dV:
=
See tähendab seda, et lainefunktsiooni absoluutväärtuse ruut on võrdeline tõenäosusega leida
osakest vastavas ruumipunktis ja vastaval ajahetkel. Osakese lainefunktsioon peab olema ühene,
lõplik ja pidev funktsioon. Ka selle tuletis peab olema pidev. Lainefunktsioon peab olema
normeeritud
177