Maailmataju

tähenda ainult tehislikke objekte, vaid see hõlmab ka inimeste mõtteid, tundeid ja suhteid, mis
esinevad inimeste vahel. Järelikult kultuuri mõiste ei hõlma ainult tehiskeskkonda. See on
märgatavalt sügavam ja laiem mõiste. Kuid ka kunst eksisteerib igalpool inimese ümber.
Teaduslikud uuringud näitavad, et kunst sisaldab elumõtet, inimese sugutungi ja surmahirmu. Kunst
võimaldab inimesel ellu jääda nii, et samas jääb inimene inimeseks.
Peaaegu kõik tehisobjektid on loodud selleks, et rahuldada inimese mingisugust praktilist
vajadust. Tehisobjektid annavad enamasti informatsiooni oma enda kultuurist. Seepärast
nimetatakse neid märkideks või kujunditeks, sest need vahendavad infot kultuurist. Kuid
tehisobjektid sisaldavad endas erineval määral kultuuri informatsiooni. Tehisobjektid on kujundid,
mis vahendavad infot kultuurist. See on neil aga peamine või isegi ainus ülesanne. Kunstiajaloo
eesmärgiks ongi nende uurimine. See uurib visuaalseid kujundeid. Mingisuguses mõttes on kõik
tehisobjektid kujundid. Seepärast on visuaalse kunsti ja lihtsalt esemete vahel just hägune piir. See
on lihtsalt ajaloo jooksul muutunud. Inimesed on loonud läbi aegade ilusaid objekte. See ongi
visuaalse kunsti ülesanne. Kuid selline primitiivne arusaam valitses 17.-18. sajandi Euroopas.
Ilu nägemine paneb inimese aju „tööle“. See tekitab temas teatava mõnu tunde. „Ilusat“ võime igal
pool näha ja nautida. Näiteks kui me vaatame ilusat maali, kohtudes ilusa inimesega, kuulata
„ilusat“ muusikat jne. Ilu loob inimese ajus mõnuaistingu. Esteetika omamine on ainult inimesele
omane. Kuid põhjus esteetika ( ehk ilu ja seega kunsti ) olemasolus peitub inimese
neurofüsioloogias. Juba ammu on tuntud üks hea võrdlus – nimelt ilu on inimesele sama mõnus kui
maiuspala keelele. Aju ainult mõne sekundiga töölepanemiseks piisab, kui vaadata ilusat inimese
nägu. Ilusa näo nägemisel hakkab tööle aju nn „mõnukeskus“. See on aju üks kindel funktsioon,
sest just ilusamad inimesed on seotud kõrgema sotsiaalse staatusega. Kuna ilu näitab inimese
tugevust ja head tervist ( häid geene ), siis on ajul oluline liigitada inimesi atraktiivseteks ja
mitteatraktiivseteks. See on välja kujunenud juba evolutsioonist. Ajul on vaja kiiresti teada, et
kellega suhelda ja sõprussidemeid luua. Inimesed elavad väga keerulises ühiskonnas. Sellepärast on
selline ajufunktsioon üsna oluline. Just ilusamate inimestega on oluline seltsida. See lähtub juba
evolutsiooni seisukohast. Inimese sotsiaalne staatus paraneb, kui ta suhtleb ilusama inimesega. Kuid
ainult ilust ei piisa. Atraktiivsus väljendab rohkemat, kui ainult inimese ilusat nägu. Näiteks
oluliseks muutuvad sealjuures ka isikuomadused nagu näiteks säravus, empaatia, hea tuju ja isegi
emalikkus. Ilus nägu aktiveerib teatud kindla ajuosa ja see ei sõltu inimese soost. See toimub ainult
siis, kui eksisteerib silmside. Kui aga ahvid ootavad näiteks sööki, aktiveerib neil sama ajuosa.
Inimene tunneb rõõmu, kui ta ilu näeb. See on ilmselt kõige lihtsam määratlus. Kuid hiljem hakati
arusaama sellistesse ilu reeglitesse, mis kestavad igavesti. Seda on ''näha'' näiteks vanakreeka
kunstis. Aegade jooksul on antud ilule siiski erinevaid hinnanguid. Näiteks hiljem ei peetud kunsti
ja ilu ühesugusteks. Ilureeglites, mis kestavad lõppematult ja kehtivad üldiselt, hakati üha enam
kahtlema.
Seda, et milliseid hinnanguid annavad inimesed ilule, sõltuvad paljudest teguritest. Näiteks
harjumus on üks määravamaid tegureid. Sellepärast, et ilusad asjad on just need, mida on harjutud
ilusaks pidama. Kuid ilu inimeste silmades võib aja jooksul siiski muutuda. Kui aga inimestes on
olemas sarnased iluhinnangud, siis see tekitab inimeste rühmasisest ühtekuuluvustunnet. Näiteks
rahvusi lii- davad omavahel üheks sellised iluhinnangud, mis on valdavalt traditsioonilised ja
sarnased või lausa ühesed. Tänapäeval vormivad väga suuresti inimeste iluhinnanguid just
massimeedia ja reklaam. Ini- meste poolt peetavad ilusad nähtused liigituvad kahte põhilisse tüüpi.
Need mõlemad erinevad tava- listest nähtustest. Ilusateks peetakse just selliseid objekte või nähtusi,
milles esineb ebaloomulikult suur korrastatuse tasand ja suur reeglipära. Kuid ilusaks peetakse ka
ootamatuid ja erandlikke asju. Kui inimene valdab materjali või mingit tegevust üliosavalt, siis ka
seda on peetud ilusaks. Niisamuti ka siis kui inimesed teostavad oma kavatsusi.
Visuaalse kunsti teosed on enamasti väga ilusad, kuid ainult ilus olemine ei ole tegelikult nende
teoste ainuke omadus või eesmärk. Inimesi on omavahel sidunud just kunstiteosed. Kuid need
teosed sisaldavad ka selliseid ideid, mille sisuks on eetika, poliitika või religioon. Inimene teostab ja
väljendab ennast just läbi kunstiteoste. Niimoodi võidab kunstnik teiste inimeste tähelepanu ja seda
tänu oma võimele. Kunstnik rõõmustab, kütkestab või vapustab teisi inimesi visuaalselt.
14