Maailmataju

suunata suurus. Voog on skalaarne suurus. Väljavoogu kirjeldab matemaatiliselt järgmine valem:
milles S on kontuuri pindala ja on elektrivälja E-vektori projektsioon pinnanormaalile. on F-i
normaalprojektsioon suunale.
Kuid teistsugune tõlgendusviis seisneb järgnevas. Kui tekkiv aegruumi lõkspind „lõikab“ temast
varem eksisteerinud elektrivälja jõujooni, siis seega elektrivälja jõujooned läbivad aegruumi
lõkspinda. Selline olukord sarnaneb sellega, et kui mingi füüsikaline keha läbib aegruumi lõkspinda
( sarnaselt ulmefilmides nähtud tähevärava läbimisega ), siis satutakse teise aja ja ruumi
dimensioonidesse. Sellisel juhul on aegruumi lõkspind ( mis on lahtine ) kui värav või aken, mille
läbimise korral mõlemalt poolt satutakse teise aega ja ruumi. Kui kinnist aegruumi lõkspinda (
näiteks kera korral ) tõlgendatakse füüsikas aegruumi tunnelite sisse- ja väljakäikudena, siis seega
lahtist lõkspinda võib tõlgendada värava või aknana, mille läbimise korral mõlemalt poolt satutakse
teise aega ja ruumi. Antud juhul on see selleks elektriväli, mille üks osa satub hyperruumi ehk
väljapoole aegruumi.
Laeng on välja allikas ehk välja tekitaja. Kui väli ja laeng ( ehk välja allikas ) ei ole enam
omavahel põhjuslikult seotud ( näiteks ei ole enam omavahel „kontaktis“ ), siis väli eraldub
laengust ehk teda tekitanud allikast elektromagnetlainena. See tähendab, et väli hakkab iseseisvalt
eksisteerima elektromagnetlainena sõltumata enam laengu kui välja allika olemasolust.
Elektromagnetlainel endal ei ole laengut.
Tuleb märkida veel seda, et väli küll eraldub allikast ( s.t. elektrilaengust ), kuid see mis eraldub
moodustab kõigest imeväikese osa kogu väljast. Sellegipoolest piisab, et tekiks elektromagnetlaine,
mis hakkab hyperruumis eksisteerima. Elektrilaengu poolt tekitatud energiaväli on võimeline
iseseisvalt eksisteerima sõltumata laengu olemasolust ainult elektromagnetväljana ehk
elektromagnetlainena.
Elektromagnetväli
Vaatleja suhtes oleva paigalseisva laetud keha väli on elektriväli ( ehk elektrostaatiline väli ).
Kuid liikuv laetud keha tekitab vaatleja jaoks ka magnetvälja. Kui laetud keha vaatleja suhtes
liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib magnetvälja
olemasolu. Kui aga püsimagnet ehk magnetvälja tekitaja vaatleja suhtes liigub, siis muutub
magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka elektrivälja olemasolu. See tähendab
lihtsustatult seda, et üks ja sama laetud keha tekitab nii elektrivälja kui ka magnetvälja ja
magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja ning elektrivälja muutumine tekitab omakorda
magnetvälja. Elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel nimetatakse füüsikas
elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Vaatleja suhtes olev paigalseisev püsimagnet tekitab
magnetvälja.
Magnetväli eksisteerib liikuvate laengute ( näiteks vooluga juhtmete ) ümber. Kuid magnetväli
eksisteerib ka laengukandjate puudumisel. Näiteks kui elektrivälja tugevus suureneb ( ehk
elektriväli muutub ), siis selline muutus levib ruumis magnetvälja vahendusel. See tähendab, et
muutuva elektrivälja levik ruumis toimub magnetvälja vahendusel. Näiteks kui elektrivälja tugevuse
muutus on põhjustatud näiteks välja allika ehk laengu suuruse muutumisest, siis selle muutuse
levimine ruumis toimub magnetvälja vahendusel. Sellisel juhul näitavad elektrivälja jõujoonte
suund väljatugevuse muutuse suunda ja magnetvälja jõujooned ümbritsevad elektrivälja jõujooni.
160