Maailmataju

hakkama teistmoodi arusaama, kui seda seni tehti. See tähendab seda, et religiooni olemusest peame
hakkama uutmoodi arusaama, kui seda tehti siiani.
Teadusliku maailmavaate käsitluse järgi on looduse toimimise aluseks loodusseadused, mida ei
ole võimalik luua, vaid neid kirjeldatakse erinevate loodusteaduste õpetuste järgi. Füüsikaseadusi ei
ole võimalik luua, kuid just seda väidab meile religioossne maailmakäsitlus. Selle järgi on Jumal
maailma looja. Kuid selles seisnebki konflikt, mis on inimese loogilisele ja ratsionaalsele
mõistusele vastuvõetamatu – nimelt loodusseadusi ei saa kellegi tahte poolt luua. Küll aga on
võimalik neid mõjutada, mis seisnebki tehnoloogia loomises. Teadus on loogiline, ratsionaalne ja
empiiriline, kuid seevastu religioon ei ole ratsionaalne, ei ole ka pealtnäha loogiline, kaemuslik ega
objektiivne. Kuid sellegipoolest ei sisalda näiteks Piibel vastuolusid. Kristlik teoloogia vaidleb aga
kõigele sellele vastu ja ütleb, et inimese mõistus ja sellest tulenev arusaamine ei küündi Jumala
mõistuseni. Selles mõttes ( ja ka ainult selles mõttes ) jääb teadus religioonile alla nii nagu
inimmõistus jääb maha Jumala mõistusele. Teaduslikule käsitlusele on selline argument siiski
vastuvõetamatu, sest seda ei saa katseliselt kontrollida või see näitab pigem seda, mida me
nimetame „ajupesuks“.
Religioosse maailmapildi omandamine eeldab mingi usundi pühakirja sõna-sõnalist uskumist.
Näiteks kristlased usuvad Piibli tõekspidamistesse sõna-sõnalt. Jumala Sõna on kõigist
autoriteetsem ja seega ei tohi Tema sõnades kahelda ega teisiti mõelda. Kui Jumal on loonud meie
tuntava maailma, siis miks ei ole Ta kordagi maininud loodusseadusi, mida õpetavad meile erinevad
loodusteadused. Miks Jumal ei ole meile mõista andnud sellest, et kuidas toimib maailm
loodusseaduste järgi, milles me igapäevaselt elame. Ei saa olla nii, et me seda ei mõistaks, sest
muidu ei oleks olnud ka loodusteaduste arengut. Kui Jumal ei anna mõista seda, mida me saame
teada loodust uurides teaduslike meetoditega, siis tekib paratamatult küsimus, et mida Ta meile veel
rääkimata jätab. Selline asjaolu viitab sellele, et erinevaid pühakirjasid ei saa siiski uskuda sõnasõnalt,
vaid tuleb kahelda ja juurelda nende tekstide võimalike tagamaade üle. See läheb aga rangelt
vastuollu religiooni alustaladega, mis nõuab pühakirjade sõna-sõnalist järgimist ja uskumist. Paraku
on selline joon religioonis eksitav ( s.t. vigane ) nii nagu oli meil teadusliku mõtlemisviisi
puudulikkusega. See tähendab seda, et religioosse maailmapildi üle peab tegelikult julgema kahelda
ja teoretiseerima selle võimaliku varjatud reaalsuse üle.
Üldiselt on teada aga seda, et erinevate usundisüsteemide pühakirjade tekste ( näiteks Piibli
evangeeliumites esinevaid „Jumalasõnu“ ) ei tohi otseselt ega ka kaudselt „ümber mõtestada“. See
on rangelt keelatud. Kuid teaduslik maailmapilt sunnib seda siiski tegema. Tänapäeva maailma
ühiskonnas asendub Jumala-kesksus üha rohkem loodusseaduste õpetustega. Religiooni ümber
mõtestamine või selles sisalduva informatsiooni mõistmine teisest vaatenurgast toimub aja jooksul
paratamatult, mis ongi üldises mõttes igasuguse progressi aluseks. Inimajalugu on korduvalt
näidanud, et teisiti mõtlemine on inimarengu seisukohalt lähtudes peaaegu alati positiivne ja ka
vajalik. Vastasel korral ei toimuks progressi. See tähendab seda, et ühiskonna areng lakkab olemast,
kui inimesed kinnistuvad teatud kindlate teadmiste juurde, mis on muutmata kujul eksisteerinud
juba tuhandeid aastaid. Mõndadest arusaamadest saadakse aja jooksul iseenesest uutmoodi aru.
Kuid mõnikord tuleb asju vaadata hoopis teise nurga alt, et paremini mõista. Traditsiooniline
religioon keelab rangelt teisiti mõtlemist. Ajaloost on teada, et sajandite eest oli teisiti mõtlemine
lausa karistatav. Pühakirju tuli võtta tõena ainult sõna-sõnalt ja ei tohtinud laskuda tekstide
tagamaadesse nagu me seda nüüd järgnevalt tegema hakkame.
Paljud teoloogidest uurijad on leidnud, et kogu maailma religioonides eksisteerib tegelikult
ainult üks Looja. Sellele Loojale on antud religiooni ajaloo jooksul erinevaid nimesid nagu näiteks
Brahman, Ahuramazd, Jahve, Kõigevägevam, Looja, Isa, Allah, Jumal jne. See tähendab ka seda, et
maailmas on olemas tegelikult ainult üks religioon, sest kõikidel suurematel ja tuntumatel
religioonidel maailmas on jumaliku päritoluga prohvet ja nende põhitõed on enamasti ühesugused.
Seega kõik maailma usundid esindavad tegelikult ainult ühte religiooni, mida Jumal on inimkonnale
õpetanud. Maailmas on väga palju erinevate nimedega religioone ja prohveteid, kuid kõik need on
ühe Jumala õpetuse erinevad osad. Nende õpetuste järgi püüab Jumal inimkonda vaimselt täiustada.
Usundisüsteemide õpetuste abiga on inimkond ( vähemalt püüdnud ) liikuda suurema ühtsuse ja
kõrgema tsivilisatsiooni arengu poole. Inimkonna ajaloo jooksul on toimunud nii väiksemaid kui ka
61