Maailmataju

More documents

Recommendations

Info

inimese teadvus, psüühiline tegevus ja üldine isiksus, peavad väljade eraldumisperioodid olema võimalikult väikesed sarnaselt nii nagu peab aju olema tavaliselt üldiselt aktiveeritud ( s.t. peab esinema aju üldine aktivatsioon ) selleks, et inimene oleks teadvusseisundis. Ajaperioodi väiksust võimaldab ainult väga kõrge ajusagedus ja see tähendab seda, et inimese kehast väljumine ehk väljade üldine eraldumine ajust saab toimuda ainult väga kõrgel ajusagedusel. Sellist olukorda, mil absoluutselt kõik neuronid ajus laengleksid omavahel sünkroonselt, ei ole olemas ega ka ilmselt päris võimalik. Sünkronisatsiooni esineb ajuaktiivsusega alati – iseküsimus on ainult see, et millisel määral. Näiteks normaalse ajuaktiivsuse korral esineb sünkronisatsiooni rohkem, kuid aju suremise faasis väheneb erinevate ajupiirkondade sünkroonsus peaaegu miinimumi. See tähendab seda, et aju suremise faasis ei laengle neuronid üksteise suhtes enam sünkroonselt, vaid selle korrapära on asendunud kaootilisus ehk mittesünkroonne laenglemine. Aju suremise faasis lakkab sünkronisatsioon peaaegu täielikult ja seetõttu laenglevad neuronid üksteise suhtes enam-vähem kaootiliselt. Kuid aju normaalse aktiivsuse korral esinevad palju rohkem sünkronisatsioone laenglevate neuronite või aktiivsete ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon on küll mingil määral vajalik teadvuse tekkimiseks ajus, kuid eelkõige on sünkronisatsioon oluline ajus oleva info töötlemiseks ehk närviimpulsside liikumiste efektiivseks reguleerimiseks. Impulsside levimist ja liikumist erinevate ajupiirkondade vahel reguleerib sünkronisatsioon, mis algselt arvati olevat ajus oleva informatsiooni sõlmimismehhanism. Näiteks oletame seda, et meil on kaks neuronigruppi x ja y ning need saadavad mingisuguse sisendi impulsi neuronigrupile z. Seega x ja y võistlevad omavahel, et mis grupp domineerib z gruppi. Kui aga neuronigrupid x ja y ei ole omavahel sünkroonsed, siis grupp z sünkroniseerub grupi x või grupi y-ga, kuid mitte mõlemaga samaaegselt. Neuronigrupid x ja y saab saata signaali z grupile ainult siis, kui üks neist sünkroniseerub grupi z-ga. Teine grupp paraku ( grupp, mis ei sünkroniseeru z grupiga ) ei saa signaali z-le välja saata. Sünkronisatsioon võimaldab erinevaid ajusüsteeme omavahel funktsionaalselt kokku liita. Sünkronisatsiooni mehhanism ajus lihtsalt reguleerib impulsside liikumist ühelt neuronilt teisele. Sünkronisatsioon ajus on lihtsalt impulsside liikumiste regulaator. Selleks aga toome ühe hea näite. Näiteks uuringud on näidanud, et inimese aju otsmikusagara keskused koordineerivad ( visuaalse ) tähelepanu korral sünkronisatsiooni abil visuaalse korteksi aktiivsust. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi piirkondade vahel tekib funktsionaalne omavaheline seos just läbi sünkroonsuse. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi neuronid on omavahel seega sünkroonis. Tänu sellele võetakse paremini vastu sisendit. Kuid töödeldud informatsioon võib siirduda ka visuaalsest ajupiirkonnast otsmikusagarasse. Seda võimaldab just sünkronisatsioon, mis esineb erinevate ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon võimaldab informatsiooni ajus kiiresti ja tõhusalt edastada. Neuronipopulatsioonide aktiveerimisest on efektiivsem just sisend, mis on sünkroniseeritud. Aju kasutab sünkronisatsiooni, sest siis ei pea palju energiat kulutama rohkete neuronite aktsioonipotentsiaalide ( ehk impulsside ) välja saatmiseks. Sünkronisatsiooni korral on neid aga palju vähem. Kaks neuronit on omavahel funktsionaalselt seotud ainult siis, kui üks neuron saadab oma impulsi teisele neuronile. Seda võimaldab kahe neuroni sünkroonne aktivatsioon. Kõik see esineb ka erinevate ajupiirkondade vahel, mitte ainult üksikneuronite või neuronipopulatsioonide tasemel. Suure amplituudiga aeglased lained ( umbes 0,1-1 Hz ) on üldnarkoosi ajal korteksis korrapärasemad ja palju sünkroonsemad, kui teadvuseta sügava une ajal. Aeglased lained ei esine korteksis kõikjal siiski samaaegselt – s.t. osad korteksi piirkonnad on aktiivsed kui samal ajal teised piirkonnad seda ei ole. Nii on see üldnarkoosi ja teadvuseta sügava une ajal. Uuringud on näidanud ka seda, et ärkveloleku aju seisundis võib ilmneda selliseid neuroneid, mis parajasti magavad. Kuid see on nii ainult väga lokaliseeritud. See tähendab seda, et sügava une ajal ( unenägudeta une ehk NREM-une ajal ) on mõned ajupiirkonnad ärkvel seisundis ( need aga ei teadvustu, sest ülejäänud ajupiirkonnad magavad ) ja samas ärkveloleku seisundi ajal on mõned ajupiirkonnad une olekus. 154
Kui üks neuron elektriliselt laengleb ehk on tegevuspotentsiaali olekus, siis teine lähedal asuv neuron, mis on sel ajal parajasti puhkepotentsiaali olekus, satub selle esimese laengleva neuroni elektrivälja. Selline olukord aga ei jää selliseks, sest tegevuspotentsiaali olekus olev neuron läheb üle mõne lühikese aja pärast puhkeolekusse ja tema lähedal puhkeolekus olev neuron läheb üle tegevuspotentsiaali olekusse. Sellisel juhul vahetuvad omavahel potentsiaali olekud, mida siis näitabki ajusagedus ( ja seeläbi ka ajulained ). Siit on selgesti näha seda, et kui sagedus on madal ehk ajaperiood kahe erineva potentsiaali vahel on väga suur, siis erinevad väljad eralduvad hyperruumi erinevates ajahetkedes ja seetõttu ei pruugi need omavahel funktsionaalselt kontakteeruda või kombineeruda. Näiteks laetud osakeste väljad satuvad väljade kombinatsiooni ehk superpositsiooni olekusse kui need satuvad ruumis üksteisele piisavalt lähedale. Siin on see sama asi aga ainult ajaga seonduvat ( ehk sagedusega ). Näiteks kui ajusagedus on juba väga kõrge ( umbes sajad või isegi tuhanded Hz-id ), siis ajaperiood kahe erineva potentsiaali oleku vahel on väga väga väike ja seetõttu võivad eraldunud väljad olla juba omavahel funktsionaalselt seotud, mille korral võib eksisteerida ka juba inimese teadvus ja üldine mina tunne. Sellisel juhul eralduvad erinevad väljad küll erinevates ajahetkedes, kuid nende väljade eraldumis-ajahetkede vahelised perioodid on lihtsalt väga väga väikesed. Normaalse aju funktsioneerimisega kaasnevad enamasti madalad ajusagedused ( ehk väga pikad ajulained ). Kuid aju suremise faasis tekib lühikeseks ajaks selline olek, mille korral esineb väga intensiivne ajuaktiivsus ehk väga kõrge ajusagedus. Enne ajuaktiivsuse lakkamist tõuseb ajuaktiivsuse sagedus lühikeseks ajaks väga suureks. Aju suremise faasis tekib mõneks lühikeseks ajaks kõrgsageduslik ajuaktiivsus. Jimo Borjigin´i 2013. aasta uurimus näitas, et pärast südameseiskumist esinevad ajulained veel umbes 30 sekundit ja seda suurema aktiivsusega. Aju aktiivsus hääbub täielikult pärast südame seiskumist umbes 30 sekundi jooksul. Sealjuures läbib ajuaktiivsuse hääbumine teatud faase. Näiteks 2 sekundit pärast südameseiskumist ajuaktiivsus suureneb, pärast seda väheneb see peaaegu kõikides ajupiirkondades ja veidi enne täielikku ajuaktiivsuse hääbumist suureneb aktiivsus lühiajaliselt üksikutes ajupiirkondades. Enne südame ja aju töö täielikku lakkamist suureneb plahvatuslikult virgatsainete hulk inimese ajus. See tähendab, et surma lähenedes suureneb inimese ajus virgatsainete hulk plahvatuslikult. Näiteks aju nägemiskeskuse ja otsmikusagara keemiline aktiivsus suureneb mitmekordseks. Otsmikusagar on aju osa, mis juhib inimese teadvust ja mõtteid. Arvatakse olevat, et virgatsainete konsentratsiooni taseme plahvatuslik tõus enne aju ja südame töö lakkamist on aju reaktsioon ohtlikule hapnikuvaegusele, mis esineb mõned minutid enne aju ja südame töö lakkamist. „Aju oimusagarad hakkavad vallandama neurotransmittereid ka siis, kui aju ei saa kaua aega hapnikku. Vallandub elektromagnetiline energia, mis võibki tekitada SLK-sid. Hõljumise ja lendamise tunne, müstilised kogemused, kehaväline tunne, mälestuste taasaktiveerumine, deja vu kogemus – kõiki neid tundeid võib põhjustada oimusagara teatud piirkondade liiga suur aktivatsioon.“ ( „Life after death, a skeptical inquiry“, executive producer: Erik Nelson ) Kõik see vihjab tegelikult sellele, et kui aju töötab madalal sagedusel, siis eksisteerib ainult osaline ehk kaootiline väljade eraldumine ehk „kiirgumine“ inimese närvisüsteemist. See tähendab, et inimene kiirgab elektromagnetlaineid pidevalt ( isegi elus olles ), kuid mitte meie tajutavasse ümbritsevasse aegruumi, vaid sellest väljapoole ehk hyperruumi ja seetõttu ei ole sellist „neurokiirgust“ võimalik katseliselt tuvastada. See võib seletada kunagi ka inimese telepaatia ja selgeltnägemise võime teadusliku olemuse. Kui aga inimese aju läheb üle kõrgsageduslikule aktiivsusele, siis toimub juba täielik närvisüsteemi „kiirgumine“, millega kaasneb ka juba siis teadvuse eraldumine ajust. Tavaliselt järgneb sellele kõrgsagedusliku ajuaktiivsuse perioodile kliiniline surm või kooma seisund. Kõik see tähendab seda, et inimene kiirgab elektromagnetlaineid tegelikult pidevalt, kuid ainus vahe on lihtsalt selles, et madalal ajuaktiivsuse sagedusel ( ehk normaalse aju funktsioneerimise korral ) eralduvad väljad ajust hyperruumi kaootiliselt, mille korral ei ole need väljad üksteisega suuresti seotud. Samas kõrgsagedusliku ajuaktiivsuse korral ( mis esineb tavaliselt sureva aju faasi ajal ) eralduvad väljad ajust hyperruumi peaaegu üheaegselt ( s.t. 155
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Maailmataju esmasteks koostisosadek
Page 7 and 8:
Ei ole õige väita, et „Maailmat
Page 9 and 10:
lainelised omadused. See tähendab
Page 11 and 12:
seisundiga, mida kogetakse surmalä
Page 13 and 14:
pärast indiviidi surma. Inimese el
Page 15 and 16:
kommunikeerumine ja väljade konfig
Page 17 and 18:
Joonis 11 Inimese kehast väljumise
Page 19 and 20:
Joonis 13 Ajamasina tehnoloogiaga o
Page 21 and 22:
s.t. tunnistajad ) on aegade jooksu
Page 23 and 24:
kontakteeruda maaväliste tsivilisa
Page 25 and 26:
http://media.photobucket.com/image/
Page 27 and 28:
Joonis 19 Selleks, et inimene oleks
Page 29 and 30:
Selline üliteadvus ehk õndsuse v
Page 31 and 32:
4 Joomag: 1. trükk: http://www.joo
Page 33 and 34:
1 Ajas rändamine ja selle tehnilis
Page 35 and 36:
Sellest seosest ongi näha seda, et
Page 37 and 38:
ajas rändamist ei avaldu. Esineb a
Page 39 and 40:
toimub analoogiliselt aga vastupidi
Page 41 and 42:
1 Ajas rändamine ja selle tehnilis
Page 43 and 44:
SISUKORD RESÜMEE .................
Page 45 and 46:
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
Page 47 and 48:
1 Ajas rändamise füüsikateooria
Page 49 and 50:
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
Page 51 and 52:
maailmast, sest selline aja ja ruum
Page 53 and 54:
samas asukohas ruumis ( ning seega
Page 55 and 56:
Seega võib kehade m ja M ning tava
Page 57 and 58:
Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
Page 59 and 60:
Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
Page 61 and 62:
Joonis 9 Keha m on liikunud ajas ta
Page 63 and 64:
üksteisest lahutamatult seotud, si
Page 65 and 66:
inimene viibib majas ühes ruumis,
Page 67 and 68:
Joonis 11 Universumi ruumala on eri
Page 69 and 70:
= = Kuna kera paisub ajas kiireneva
Page 71 and 72:
erinevad. Joonis 15 Kera paisub aja
Page 73 and 74:
Joonis 16 Erinevatel ajahetkedel on
Page 75 and 76:
= = = Praegusajal antakse Hubble´i
Page 77 and 78:
Vastavalt Lorentzi teisendusvalemit
Page 79 and 80:
Kuna teepikkuse jagatist ajaga defi
Page 81 and 82:
Y suurus näitab seda, et mitu kord
Page 83 and 84:
milles = = + = + l on vaatleja kaug
Page 85 and 86:
ehk = +( ´ = ( + ´ +( ´ milles c
Page 87 and 88:
+( ´ ´ = l on keha m teepikkus pa
Page 89 and 90:
= ehk visuaalselt paremini esitatun
Page 91 and 92:
= △ = △ = Kui aga keha m on hyp
Page 93 and 94:
paigale jääma. Järelikult K liig
Page 95 and 96:
= näitab erinevate kiiruste suhet
Page 97 and 98:
= = Viimase võrrandi mõlemad pool
Page 99 and 100:
Viimasest võrrandist taanduvad mas
Page 101 and 102:
ehk = Viimasest seosest ongi näha
Page 103 and 104:
= = milles on sfääri raadius, on
Page 105 and 106:
ja = = ainus füüsikaline erinevus
Page 107 and 108:
= = = = ( ( = ( ( ( Sellise seose j
Page 109 and 110:
Punkt K on kera paisumiskese. Ja se
Page 111 and 112:
kehade suhtes kogu Universumis. 10.
Page 113 and 114:
Joonis 18 Universum ei paisu ruumis
Page 115 and 116:
vana Universum paistab Universumi s
Page 117 and 118:
Universumi paisumiskiirus lõpmata
Page 119 and 120:
liikumistrajektooril ees. Ruumipunk
Page 121 and 122:
selle sama aegruumi kõveruse inter
Page 123 and 124:
1. objekti „liikumine“ ühest r
Page 125 and 126:
Joonis 21 Inimese ajas liikumise su
Page 127 and 128:
nulliga. Selle tõttu ei ole inimen
Page 129 and 130:
aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
Page 131 and 132:
Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu
Page 133 and 134:
= + + ( + Ühte liiki aegruumi tunn
Page 135 and 136:
See tähendab nüüd seda, et kui m
Page 137 and 138:
Joonisel I on näha, et Päike ei l
Page 139 and 140:
1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam
Page 141 and 142:
Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu
Page 143 and 144:
= ja pikkuse kontraktsiooni valem =
Page 145 and 146:
Kuna aja dilatatsiooni võrrand, mi
Page 147 and 148:
nö. keha „omaajas“ ) kulgeb ae
Page 149 and 150:
1.2.2.3 Aja dilatatsioon Mida lähe
Page 151 and 152:
Oletame seda, et Maa pealt alustab
Page 153 and 154:
kus v´ on keha kiirus taustsüstee
Page 155 and 156:
= + = + või = = Neid valemeid nime
Page 157 and 158:
vähenemist saab mõista kui ruumi
Page 159 and 160:
Kui aga teeme viimases avaldises j
Page 161 and 162:
w`` ), siis selle punkti kiirus koo
Page 163 and 164:
on väga väike, siis saame viimase
Page 165 and 166:
= = Kogu eelneval juhul on keha kin
Page 167 and 168:
= = siis võib seda matemaatiliselt
Page 169 and 170:
kus keha raske mass on m g , Maa ra
Page 171 and 172:
= Kuna gravitatsiooniväljas eksist
Page 173 and 174:
≠ tuleb teha selleks puhtalt mate
Page 175 and 176:
( kui vt´ = 0, siis ct = l ): + =
Page 177 and 178:
ehk = = Kuna kiirendus a avaldub di
Page 179 and 180:
= ehk = = ehk = milles = = Saadud v
Page 181 and 182:
ehk = kuna kahe ruumipunkti vahelin
Page 183 and 184:
seda, et kui r = a, siis dr = 0 ja
Page 185 and 186:
= ning saamegi viimaks järgmise av
Page 187 and 188:
= Tõstame võrrandi kõik liikmed
Page 189 and 190:
nimetatakse ka taevakeha gravitatsi
Page 191 and 192:
Niisamuti ka Schwarzschildi meetrik
Page 193 and 194:
kiirgusallikat kaugusel r 1 ja r 2
Page 195 and 196:
diferentsiaalgeomeetriat. Kasutatak
Page 197 and 198:
mille determinant võrdub = = Valem
Page 199 and 200:
( = ( g ik ( x ) on siis funktsioon
Page 201 and 202:
Joonis 33 Aeg ja ruum erinevates f
Page 203 and 204:
1.3.2 Kvantmehaanika formalism Inim
Page 205 and 206:
( = ( kus (z-2)e on tuumalaeng ja 2
Page 207 and 208:
tavaruumi suhtes c ehk v = c ( näi
Page 209 and 210:
ehk õigem oleks seda kirjutada jä
Page 211 and 212:
= = Keha seisuenergiat E saab avald
Page 213 and 214:
= + + Kuna valguse kiirusega liikuv
Page 215 and 216:
= △ = See tähendab seda, et kui
Page 217 and 218:
orbiidilt ja ilmub välja siis teis
Page 219 and 220:
σ nimetatakse dispersiooniks, mis
Page 221 and 222:
( = ( Viimane siinuseline laine on
Page 223 and 224:
( siis lainefunktsioon ei ole norme
Page 225 and 226:
Joonis 36 Kõik kvantmehaanilised a
Page 227 and 228:
Joonis 38 Elektronide difraktsioon.
Page 229 and 230:
täielikult relatiivsusteooria põh
Page 231 and 232:
esitatakse ka komplekskujul: ( = Os
Page 233 and 234:
Tehes ära viimases võrrandis mõn
Page 235 and 236:
= c s( = = c s( = Saadud võrrandid
Page 237 and 238:
lainelistest omadustest, siis oleks
Page 239 and 240:
= Energia operaatori ( mis on põhi
Page 241 and 242:
Näiteks elektrotehnikas kasutatav
Page 243 and 244:
siis saame võtta kauguse ehk raadi
Page 245 and 246:
Albert Einsteini üldrelatiivsusteo
Page 247 and 248:
Täpsemalt öeldes kirjeldab Schwar
Page 249 and 250:
= = = = ehk = = = = = = siis seega
Page 251 and 252:
Reissner-Nordströmi meetrika Elekt
Page 253 and 254:
aadius. See saab väljenduda ainult
Page 255 and 256:
laengukandjate kontsentratsioon 1,3
Page 257 and 258:
= tekitab ruumis selline elektrilae
Page 259 and 260:
milles M on inimese keha mass (kg)
Page 261 and 262:
lihtsalt väljatugevuseks E. Punktl
Page 263 and 264:
on vektor, mille komponendid on Ja
Page 265 and 266:
= Kuna = või = on füüsikas defin
Page 267 and 268:
= Aegruumi lõkspinna kihi paksuse
Page 269 and 270:
läheduses pole väli enam homogeen
Page 271 and 272:
Teadus on püüdnud uurida füüsik
Page 273 and 274:
Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e
Page 275 and 276:
Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu
Page 277 and 278:
Joonis 42 Inimese kehal võivad tek
Page 279 and 280:
Järgnevalt on tsiteeritud neid rea
Page 281 and 282:
väljuvat „lakei moodi väljanäg
Page 283 and 284:
mingit päästikut. Selle rolli nä
Page 285 and 286:
süsteemide vahel eksisteerivad ain
Page 287 and 288:
Joonis 47 Universumi paisumine kui
Page 289 and 290:
fokuseerivad suure kujutise ekraani
Page 291 and 292:
= + + + = + + + = = ( + + + = mille
Page 293 and 294:
eksisteeri, kuid sellegipoolest on
Page 295 and 296:
tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema
Page 297 and 298:
Tulemused Antud töö üldine tulem
Page 299 and 300:
259
Page 301 and 302:
SISUKORD 1 Teadvuse neurofüüsika
Page 303 and 304:
Elusorganismi närvisüsteemi kolm
Page 305 and 306:
kogemustel ja teadmistel. Näiteks
Page 307 and 308:
tunne, mis sisaldab endas isiku mõ
Page 309 and 310:
Intentsionaalsuse probleemi on pü
Page 311 and 312:
aega. Tegevuspotentsiaali tekkimist
Page 313 and 314:
toimub konfiguratsioon ). Selleks o
Page 315 and 316:
teadvusvälises „pooluses“ sooj
Page 317 and 318:
väljade funktsioneerimine ja isegi
Page 319 and 320:
üldse kogu psüühiline tegevus j
Page 321 and 322:
vastumõju - ehk üks laeng mõjuta
Page 323 and 324:
subjektiivne pool kujutab endast in
Page 325 and 326:
vahekauguse r ruuduga. Positiivse l
Page 327 and 328:
omakorda virtuaalse ruumi eksisteer
Page 329 and 330:
vastastikmõjust. Niimoodi võib j
Page 331 and 332:
Vol 1 Võib tõlgendada nii, et ini
Page 333 and 334:
või isegi neljamõõtmelise koordi
Page 335 and 336:
koordinaadid ) on samas ka erinevad
Page 337 and 338:
visuaalse kujutise saatmise intensi
Page 339 and 340:
kahjustatud, siis sellisel juhul j
Page 341 and 342:
maailmast ja selle detailidest. Ass
Page 343 and 344:
frontaalsagaras tekivad aktiveerumi
Page 345 and 346:
töötlushierarhiat saadavad ükste
Page 347 and 348:
kirgaste unenägude nägijatel on h
Page 349 and 350:
loogika või mõtte, et üleelatut
Page 351 and 352:
ärksuse eest. Näiteks langeb nora
Page 353 and 354:
lakkamisega. Kooma seisundi ajal on
Page 355 and 356:
või lausa narkootilistest ainetest
Page 357 and 358:
teks kogemusteks. Sellisel nähtuse
Page 359 and 360:
2.5 Inimese ärkvel olek Ka ärkvel
Page 361 and 362:
Aju loob ka selliseid virtuaalreaal
Page 363 and 364:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
Page 365 and 366:
SISUKORD 1 SISSEJUHATUSEKS ........
Page 367 and 368:
2 Unisoofia „teadus“ 2.1 Unisoo
Page 369 and 370:
võimeline endale looma kinesteetil
Page 371 and 372:
muutustega. Uinumise ajal ärritaja
Page 373 and 374:
sõna elu korral: õlu : õlu : õl
Page 375 and 376:
ka kogu elu arengu lõppfaasiks Uni
Page 377 and 378:
see päriskosmosereisidest saadava
Page 379 and 380:
Joonis 1 Universumi mastaabid - ala
Page 381 and 382:
Kõikjal Universumis loovad imepisi
Page 383 and 384:
Joonis 5 Maa ja Kuu ning Pluuto ja
Page 385 and 386:
selle temperatuur langes. Universum
Page 387 and 388:
tuleviku vormis. Kui aga rännata a
Page 389 and 390:
Iga inimese maailma nägemise muuda
Page 391 and 392:
ärkvel olleski. Kui aga inimene te
Page 393 and 394:
Universumi eksisteerimise põhivorm
Page 395 and 396:
Inimese unenäos toimuvad sündmuse
Page 397 and 398:
sealpoolsusel. Unenäomaailmas peab
Page 399 and 400:
väga madala tasemega. Kuid tingimu
Page 401 and 402:
kes sooritavad õhus oma imelisi sa
Page 403 and 404:
vastu, mille suursugususest pole ta
Page 405 and 406:
suureneb ka risk depressiooni tekki
Page 407 and 408:
on pärit olematusest ), sest nüü
Page 409 and 410:
õnnelikuks. Elamused seda ka võim
Page 411 and 412:
SLK-dega kuidagi seotud. Moody liig
Page 413 and 414:
depressiooni, kuid pooled pidasid
Page 415 and 416:
Joonis 8 Esimesel fotol on kujutatu
Page 417 and 418:
Sellise valgusolendi juures esineb
Page 419 and 420:
kaasneb ka teadvuse muutumine. Tele
Page 421 and 422:
58
Page 423 and 424:
SISUKORD 1 Holograafia ............
Page 425 and 426:
2 Fotograafiline Universum Ilma nä
Page 427 and 428:
infrapunakiirgusel ei ole meie mõi
Page 429 and 430:
3 Aegruumi tunnel Kuna ajas liikumi
Page 431 and 432:
10
Page 433 and 434:
12
Page 435 and 436:
14
Page 437 and 438:
16
Page 439 and 440:
18
Page 441 and 442:
20
Page 443 and 444:
22
Page 445 and 446:
24
Page 447 and 448:
26
Page 449 and 450:
28
Page 451 and 452:
30
Page 453 and 454:
32
Page 455 and 456:
34
Page 457 and 458:
36
Page 459 and 460:
38
Page 461 and 462:
40
Page 463 and 464:
42
Page 465 and 466:
44
Page 467 and 468:
46
Page 469 and 470:
48
Page 471 and 472:
50
Page 473 and 474:
52
Page 475 and 476:
54
Page 477 and 478:
56
Page 479 and 480:
58
Page 481 and 482:
60
Page 483 and 484:
62
Page 485 and 486:
64
Page 487 and 488:
66
Page 489 and 490:
68
Page 491 and 492:
70
Page 493 and 494:
72
Page 495 and 496:
74
Page 497 and 498:
76
Page 499 and 500:
78
Page 501 and 502:
80
Page 503 and 504:
82
Page 505 and 506:
84
Page 507 and 508:
7 Mustad augud Mustad augud on aegr
Page 509 and 510:
88
Page 511 and 512:
90
Page 513 and 514:
92
Page 515 and 516:
94
Page 517 and 518:
96
Page 519 and 520:
98
Page 521 and 522:
100
Page 523 and 524:
102
Page 525 and 526:
104
Page 527 and 528:
106
Page 529 and 530:
108
Page 531 and 532:
110
Page 533 and 534:
112
Page 535 and 536:
114
Page 537 and 538:
116
Page 539 and 540:
118
Page 541 and 542:
120
Page 543 and 544:
122
Page 545 and 546:
124
Page 547 and 548:
126
Page 549 and 550:
128
Page 551 and 552:
KASUTATUD FOTOD Esitatud pildid Uni
Page 553 and 554:
5 Religiooniteooria, teadus ja üli
Page 555 and 556:
Religiooniteooria 3
Page 557 and 558:
lunastusõpetuseks ja mille omaksv
Page 559 and 560:
Muistsel ajal elanud inimene nende
Page 561 and 562:
ka avalikustama. Kuid oli inimesi,
Page 563 and 564:
pean saama šamaaniks.“ Selliseid
Page 565 and 566:
sotsiaalsetest süsteemidest välja
Page 567 and 568:
eas“, siis enamasti tulnukad suht
Page 569 and 570:
tunnestuslikkus on seejärel suuren
Page 571 and 572:
suutnud mingit lahendust leida, kui
Page 573 and 574:
ohkem särama, ta naeratas jälle j
Page 575 and 576:
ajakirjanduses kritiseerinud USA va
Page 577 and 578:
hääletu. Ese oli suur. Neli valge
Page 579 and 580:
„Samuti kinnitas naine, et inimen
Page 581 and 582:
on täielik valikuvabadus. Mina kü
Page 583 and 584:
gravitatsioon aegruumi kõverdus, m
Page 585 and 586:
akendatakse vajaduse korral inimese
Page 587 and 588:
juhtimisel ) läbiviidud jälgimist
Page 589 and 590:
„Inimene arvab enese olevat tsivi
Page 591 and 592:
toimetulekust, inimkonna ärkamises
Page 593 and 594:
„Ma tulin kohast, kust on siia pa
Page 595 and 596:
kannatas Villas Boas umbes kuu aega
Page 597 and 598:
on geneetiliselt ühe maavälise m
Page 599 and 600:
Peale selle, et on leitud üsna vee
Page 601 and 602:
põlvkondade ) isenditega või esin
Page 603 and 604:
tervikuna, milles inimene sotsialis
Page 605 and 606:
peale surma, kui see on võimalik,
Page 607 and 608:
näidata; mida sa oma elu jooksul o
Page 609 and 610:
samas perekonnas, kus eelmises elus
Page 611 and 612:
jõuliselt. Peale ebamõistlikku in
Page 613 and 614:
hakkama teistmoodi arusaama, kui se
Page 615 and 616:
ka järgida. Kogu religiooni võib
Page 617 and 618:
ja pani need oma pikka indiaanikeep
Page 619 and 620:
Poeg ja Jumala Püha Vaim. Seetõtt
Page 621 and 622:
ajastu saabumist inimkonnale, kuid
Page 623 and 624:
tsivilisatsiooni keskkond on meile
Page 625 and 626:
Inimkond ei tohiks Jeesuse õpetusi
Page 627 and 628:
ongi käsuõpetus ja prohvetid. Min
Page 629 and 630:
on hakanud paranormaalseid nähtusi
Page 631 and 632:
võimatu, et üks lihtne inimene on
Page 633 and 634:
seda ka ilmselt olemas või pole se
Page 635 and 636:
aktsiaid omavatele mittebrasiilaste
Page 637 and 638:
poolest ei erine inimene ahvist jus
Page 639 and 640:
meeldib vaadata just selliseid film
Page 641 and 642:
inimühiskonnas esineva vahel siisk
Page 643 and 644:
VIITED JA KASUTATUD MATERJALID Jär
Page 645 and 646:
15. „Neljanda astme kontakt“,
Page 647 and 648:
2 Teadus 2.1 Teadusliku maailmavaat
Page 649 and 650:
mine“.“ Nii leidis Eesti teadus
Page 651 and 652:
paikades olid omad geeniused. Näit
Page 653 and 654:
2.6 Teaduslik uurimismeetod Teadlas
Page 655 and 656: Joonis 1 Teadusliku uurimuse etapid
Page 657 and 658: mis on paljudes testides kinnitust
Page 659 and 660: vastavusteooriat. Kuid isegi füüs
Page 661 and 662: seletamise viisid ja nõuded ei ole
Page 663 and 664: Ülitsivilisatsiooniteooria 111
Page 665 and 666: Nüüdisaegse maailma teadlased pea
Page 667 and 668: järgneb väga kiiresti südamesurm
Page 669 and 670: sain lennata, sain seda teha nii os
Page 671 and 672: vaatama hakkame. Surmalähedasi kog
Page 673 and 674: Surmalähedaste kogemuste tegelikku
Page 675 and 676: valgusest ehk Jumala hingeõhust. K
Page 677 and 678: Ajutüvi on ajupiirkond, mis kontro
Page 679 and 680: vahendavad kehade teleportatsiooni.
Page 681 and 682: täpselt samamoodi edasi, siis tõe
Page 683 and 684: Verevarustuseta jäänud ajurakud l
Page 685 and 686: aega hapnikku. Vallandub elektromag
Page 687 and 688: tajume valgusena, kuid sedagi ainul
Page 689 and 690: korpuskulaaromadusi (m, v, p). Joon
Page 691 and 692: hajuvad üksteisest ajust eraldumis
Page 693 and 694: Gravitatsiooniväli ei ole energiav
Page 695 and 696: 10. Näiteks sfäärilise kujuga ae
Page 697 and 698: pind ( ehk „aegruumi auk“ ) ala
Page 699 and 700: Joonis 4 Niimoodi levib närviimpul
Page 701 and 702: koosnev dipoolantenn ). Kui laadida
Page 703 and 704: Inimese närvisüsteemis eksisteeri
Page 705: teist neuronit, mis on parajasti te
Page 709 and 710: Füüsikalised väljad sünaptilist
Page 711 and 712: kera pind, mille korral on kera see
Page 713 and 714: Magnetvälja ja elektrivälja jõuj
Page 715 and 716: ehk kvantide ( s.t. osakeste ) kokk
Page 717 and 718: pindala on väga suur ja footoneid
Page 719 and 720: Joonis 2 Kehavälises olekus hõlju
Page 721 and 722: tekkimist ( kooma või kliinilise s
Page 723 and 724: Inimese kooma ja kliiniline surm on
Page 725 and 726: Süsihappegaasi ehk CO 2 sissehinga
Page 727 and 728: See on tegelikult üks esimesi tunn
Page 729 and 730: teepikkused lühenevad. Siinkohal p
Page 731 and 732: inimesed. Aegruumi tunnel ehk ussia
Page 733 and 734: Näiteks surmalähedaste kogemuste
Page 735 and 736: suubub neuronisse, siis neuron hakk
Page 737 and 738: käitumine aegruumis on tõenäosus
Page 739 and 740: elutute kehade kiirguste lainepikku
Page 741 and 742: toimib sõltumatult ja lokaliseerub
Page 743 and 744: peamiseks esimeste riikide tekke p
Page 745 and 746: tooteid vahetati või püüti järe
Page 747 and 748: tehnoloogiaid on kasutanud inimkond
Page 749 and 750: Briti Columbia Ülikooli majanduste
Page 751 and 752: arvatud maa, toit ja peavari.“ El
Page 753 and 754: füüsilise keha omadustest. Isegi
Page 755 and 756: olenditel eksisteerib peale mateeri
Page 757 and 758:
KASUTATUD KIRJANDUS Aarma, August.
Page 759 and 760:
Valgusolendid Väga paljud inimesed
Page 761 and 762:
4
Page 763 and 764:
6
Page 765 and 766:
8
Page 767 and 768:
10
Page 769 and 770:
12
Page 771 and 772:
14
Page 773 and 774:
6 Multiversum
Page 775 and 776:
1 Multiversum Psühholoogid on arva
Page 777 and 778:
võib ilmneda mälus, tähelepanus,
Page 779 and 780:
lihtsalt bioloogilised üksused nä
Page 781 and 782:
atsetüülkoliiniesteraasi toimel.
Page 783 and 784:
psühholoogilised aspektid ei teki
Page 785 and 786:
seostena. Näiteks seda, et me team
Page 787 and 788:
Visuaalsetest kunstidest paistab si
Page 789 and 790:
3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
Page 791 and 792:
toodud. Suur enamus maale asuvad s
Page 793 and 794:
kultuuri all informatsiooni, mis ei
Page 795 and 796:
3.5 Inimese loovus ja andekus „Mi
Page 797 and 798:
sotsiaalsete ja kultuuriliste mõju
Page 799:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
show all

Maailmataju

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?