09.09.2017 Views

Maailmataju

Maailmataju seitsmes väljaanne, parandatud ja täiustatud trükk.

Maailmataju seitsmes väljaanne, parandatud ja täiustatud trükk.

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

inimese teadvus, psüühiline tegevus ja üldine isiksus, peavad väljade eraldumisperioodid<br />

olema võimalikult väikesed sarnaselt nii nagu peab aju olema tavaliselt üldiselt aktiveeritud<br />

( s.t. peab esinema aju üldine aktivatsioon ) selleks, et inimene oleks teadvusseisundis.<br />

Ajaperioodi väiksust võimaldab ainult väga kõrge ajusagedus ja see tähendab seda, et<br />

inimese kehast väljumine ehk väljade üldine eraldumine ajust saab toimuda ainult väga<br />

kõrgel ajusagedusel.<br />

Sellist olukorda, mil absoluutselt kõik neuronid ajus laengleksid omavahel sünkroonselt, ei ole<br />

olemas ega ka ilmselt päris võimalik. Sünkronisatsiooni esineb ajuaktiivsusega alati – iseküsimus<br />

on ainult see, et millisel määral. Näiteks normaalse ajuaktiivsuse korral esineb sünkronisatsiooni<br />

rohkem, kuid aju suremise faasis väheneb erinevate ajupiirkondade sünkroonsus peaaegu<br />

miinimumi. See tähendab seda, et aju suremise faasis ei laengle neuronid üksteise suhtes enam<br />

sünkroonselt, vaid selle korrapära on asendunud kaootilisus ehk mittesünkroonne laenglemine. Aju<br />

suremise faasis lakkab sünkronisatsioon peaaegu täielikult ja seetõttu laenglevad neuronid üksteise<br />

suhtes enam-vähem kaootiliselt. Kuid aju normaalse aktiivsuse korral esinevad palju rohkem<br />

sünkronisatsioone laenglevate neuronite või aktiivsete ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon on<br />

küll mingil määral vajalik teadvuse tekkimiseks ajus, kuid eelkõige on sünkronisatsioon oluline ajus<br />

oleva info töötlemiseks ehk närviimpulsside liikumiste efektiivseks reguleerimiseks.<br />

Impulsside levimist ja liikumist erinevate ajupiirkondade vahel reguleerib sünkronisatsioon, mis<br />

algselt arvati olevat ajus oleva informatsiooni sõlmimismehhanism. Näiteks oletame seda, et meil<br />

on kaks neuronigruppi x ja y ning need saadavad mingisuguse sisendi impulsi neuronigrupile z.<br />

Seega x ja y võistlevad omavahel, et mis grupp domineerib z gruppi. Kui aga neuronigrupid x ja<br />

y ei ole omavahel sünkroonsed, siis grupp z sünkroniseerub grupi x või grupi y-ga, kuid mitte<br />

mõlemaga samaaegselt. Neuronigrupid x ja y saab saata signaali z grupile ainult siis, kui üks neist<br />

sünkroniseerub grupi z-ga. Teine grupp paraku ( grupp, mis ei sünkroniseeru z grupiga ) ei saa<br />

signaali z-le välja saata. Sünkronisatsioon võimaldab erinevaid ajusüsteeme omavahel<br />

funktsionaalselt kokku liita.<br />

Sünkronisatsiooni mehhanism ajus lihtsalt reguleerib impulsside liikumist ühelt neuronilt teisele.<br />

Sünkronisatsioon ajus on lihtsalt impulsside liikumiste regulaator. Selleks aga toome ühe hea<br />

näite. Näiteks uuringud on näidanud, et inimese aju otsmikusagara keskused koordineerivad (<br />

visuaalse ) tähelepanu korral sünkronisatsiooni abil visuaalse korteksi aktiivsust. Otsmikusagara<br />

ja visuaalse korteksi piirkondade vahel tekib funktsionaalne omavaheline seos just läbi<br />

sünkroonsuse. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi neuronid on omavahel seega sünkroonis. Tänu<br />

sellele võetakse paremini vastu sisendit. Kuid töödeldud informatsioon võib siirduda ka<br />

visuaalsest ajupiirkonnast otsmikusagarasse. Seda võimaldab just sünkronisatsioon, mis esineb<br />

erinevate ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon võimaldab informatsiooni ajus kiiresti ja<br />

tõhusalt edastada. Neuronipopulatsioonide aktiveerimisest on efektiivsem just sisend, mis on<br />

sünkroniseeritud. Aju kasutab sünkronisatsiooni, sest siis ei pea palju energiat kulutama rohkete<br />

neuronite aktsioonipotentsiaalide ( ehk impulsside ) välja saatmiseks. Sünkronisatsiooni korral on<br />

neid aga palju vähem. Kaks neuronit on omavahel funktsionaalselt seotud ainult siis, kui üks<br />

neuron saadab oma impulsi teisele neuronile. Seda võimaldab kahe neuroni sünkroonne<br />

aktivatsioon. Kõik see esineb ka erinevate ajupiirkondade vahel, mitte ainult üksikneuronite või<br />

neuronipopulatsioonide tasemel.<br />

Suure amplituudiga aeglased lained ( umbes 0,1-1 Hz ) on üldnarkoosi ajal korteksis korrapärasemad<br />

ja palju sünkroonsemad, kui teadvuseta sügava une ajal. Aeglased lained ei esine korteksis<br />

kõikjal siiski samaaegselt – s.t. osad korteksi piirkonnad on aktiivsed kui samal ajal teised<br />

piirkonnad seda ei ole. Nii on see üldnarkoosi ja teadvuseta sügava une ajal. Uuringud on<br />

näidanud ka seda, et ärkveloleku aju seisundis võib ilmneda selliseid neuroneid, mis parajasti<br />

magavad. Kuid see on nii ainult väga lokaliseeritud. See tähendab seda, et sügava une ajal (<br />

unenägudeta une ehk NREM-une ajal ) on mõned ajupiirkonnad ärkvel seisundis ( need aga ei<br />

teadvustu, sest ülejäänud ajupiirkonnad magavad ) ja samas ärkveloleku seisundi ajal on mõned<br />

ajupiirkonnad une olekus.<br />

154

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!