Maailmataju

filmist ühe kaadri välja lõikame ( ehk ühe pildi filmiribalt ära lõikame ), siis teised kaadrid ( ehk
pildid filmiribal ) ju jäävad sellegipoolest alles. Täpselt sama võib olla tegelikult ka vanaema
paradoksiga. Näiteks vanaema ei suregi, kui minevikus teda tappa ja ei sure ka ajarändur ise.
4. Kui oma vanaema minevikus tappa ja mingisugusel tundmatul põhjusel siiski ajarändur sureb
( näiteks silmapilkselt haihtub ), siis tekib selline küsimus, et kas energia jäävuse seadus enam ei
kehtigi? Ajarändur ise on füüsikalises mõttes suur kogus energiat ( ehk massi ), mis enda vanaema
ära tappes lihtsalt „õhku haihtub“. Energia ei saa ju kaduda ega tekkida vastavalt tuntud energia
jäävuse seadusele. Sellisel juhul peab see energia muutuma millekski teiseks energiaks.
3.9 Kokkuvõtteks
Universaalmehaanika on oma olemuselt ajas rändamise teooria järeldused Universumi füüsikalise
eksistensi kohta. See on kui ajas rändamise teooria edasiarendus. Siiani kirjeldasid
igasugused füüsikateooriad ja füüsikaharud ainult teatud osa Universumi üldisest funktsioneerimisest.
Universumit üldiselt või selle olemust kirjeldada ei ole siiani suutnud ükski teaduslik
teooria. Järgnevalt näitamegi kindlas ideelises järjekorras, et kuidas Universumi füüsikaline
põhiolemus füüsikateadusest rangelt ja täpselt välja tuleb:
1. Kui kehade liikumiskiirused on väikesed võrreldes valguse kiirusega vaakumis ja nende
massid on samuti väga väikesed võrreldes planeetide massidega, siis toimuvad füüsikalised
nähtused tavaruumis K. Aeg ja ruum on olemas ja nende teisenemisi ei toimu. Sellisel juhul
kehtib klassikaline mehaanika.
2. Kui aga kehade liikumiskiirused lähenevad valguse kiirusele vaakumis või nende massid on
väga suured ( võrreldavad juba planeetide massidega ), siis toimuvad aja ja ruumi
teisenemised ehk nende eksisteerimiste lakkamised. Sellisel juhul toimuvad füüsikaliste
kehade „siirdumised“ tavaruumist K hyperruumi K´. Seda tõestab meile ajas rändamise
teooria, millel baseerub omakorda relatiivsusteooria ja kvantmehaanika.
3. Väljaspool aegruumi ehk hyperruumis K´ on võimalik teleportreeruda ajas ja ruumis. Seda
tõestas meile ajas rändamise teooria. Näiteks mikromaailma osakesed teleportreeruvad
aegruumis ja seetõttu esinevad osakestel kvantmehaanika seaduspärasused nagu me seda
eespool tõestasime.
4. Füüsikaliste kehade ajas rändamise võimalus näitab selgelt seda, et aega ja ruumi
Universumis tegelikult ei eksisteerigi. Näiteks Universum on tegelikult ajatu, sest selles saab
liikuda nii edasi kui ka tagasi.
5. Sellest tulenevalt ei eksisteeri Universumis ka liikumist, sest tavaruumi K liikumine
hyperruumi K´ suhtes pole tegelikult mitte midagi muud kui see, et erinevad hyperruumi
punktid ( mööda x-dimensiooni ) on samas ka erinevad ajahetked. See loobki liikumise
illusiooni Universumis, mis sarnaneb filmi tekkimisega kinematograafias.
6. Aega, ruumi ja liikumist ehk üldisemalt väljendades Universumit polegi tegelikult reaalselt
olemas. Kõik nähtav ja tajutav on üks suur illusioon ehk virtuaalne.
7. Kuna Universumit ei ole reaalselt olemas, siis see on tekkimatu ja ka hävimatu. Seda, mida
pole olemas, ei saa ju tekkida ega kaduda.
256