Maailmataju

mõistame seda, et kuidas luua inimese ajas rändamise tehniline teostus. Ajas rändamise
füüsikateoorias aga analüüsitakse igat pidepunkti eraldi ja palju pikemalt matemaatiliste võrrandite
abil.
Kehast väljumise kolm põhiseadust
Kehast väljumine ehk inimese närvisüsteemist väljade eraldumine põhineb kolmel kindlal
füüsikalisel aspektil: aegruumi lõkspinna tekkimine elektrilises närvisüsteemis, lahtise või kinnise
lõkspinna tekkimine ja tekkiva aegruumi lõkspinna ning närvisüsteemis eksisteerivate väljade
omavaheline interaktsioon. Need kolm aspekti moodustavad inimese kehast väljumise alusfüüsika
ehk kehast väljumise kolm füüsika põhiseadust sarnaselt nii nagu Isaac Newton sõnastas omal ajal
mehaanika kolm põhiseadust, mida me tänapäeval tunneme Newtoni seadustena. Need kolm
füüsikalist aspekti määravad ära kogu alusfüüsika mõistmaks väljade eraldumist inimese
närvisüsteemist, millel põhineb inimese reaalne kehast väljumine.
Aegruumi lõkspinna mõiste
Gravitatsiooniväli on aegruumi kõverdus, mida põhjustavad väga rasked massid. See aegruumi
kõverdus väljendub selles, et mida enam gravitatsioonivälja tsentri poole minna, seda enam aeg
aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Selline aja ja ruumi teisenemine jätkub
kuni teatud kauguseni tsentrist. Ja seda kaugust kirjeldab meile Schwarzschildi raadius R:
See raadius näitab kaugust gravitatsioonivälja tsentrist, et kust alates on aeg t ja ruum l teisenenud
lõpmatuseni ehk kust alates avaldub aegruumi lõpmatu kõverdumine ehk aegruumi eksisteerimise
absoluutne lakkamine:
ja
Ja seetõttu ei saa midagi eksisteerida näiteks musta augu ehk aegruumi augu Schwarzschildi
raadiuse R sissepoole jäävas „piirkonnas“, mida vahel nimetatakse ka Schwarzschildi pinnaks. See
tähendab ka seda, et mingisugust singullaarsust musta augu tsentris ei saa olemas olla. Singullaarsus
on lihtsalt üks punkt, kust alates mõõdetakse Schwarzschildi raadius R, mis määrab ära musta augu
ehk aegruumi augu „suuruse“ ehk sellise kujuteldava sfääri suuruse ruumis, kust alates aegruumi
lõpmatu kõverus muutub tsentrist kaugenedes järjest tasasemaks. Seepärast ei saa musta augu mass
eksisteerida Schwarzschildi pinna sees, vaid on sellest väljapool nii nagu tähtede ja planeetide
korral. Schwarzschildi pind on täiesti kerakujuline ja see ei pöörle. See võib ainult tiirelda mõne
teise taevakeha ümber.
Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi on gravitatsioonitsentris eksisteeriv Schwarzschildi
144