Maailmataju

Briti Columbia Ülikooli majandusteaduste professor James Brander. Näiteks põllumajanduses,
energiatööstuses, transpordis ja ka meditsiinis on juba praegu uudsete ideede osakaal märgatavalt
vähenenud. Kõik heaks eluks vajalikud asjad on juba välja mõeldud ja seetõttu võib öelda seda, et
meie maailm on nagu juba valmis. See võib tunduda üsna äärmusliku väitena, kuid see ju ka
tegelikult nii on. Näiteks jalgratas sai tänapäevase kuju juba 1920. aastate alguses, kuid siiani seda
ainult täiustatakse paremate materjalidega ja uute rakenduslike vidinatega. Niimoodi jääb jalgratas
oma põhiolemuselt ikkagi 1920. aastate tasemele. Tänapäeval ei looda enam üliinnovaatilisi leiutisi,
vaid hoopis toimub vanade asjade täiustamised ja uuendused. Seega läheb enamik innovatsiooniks
mõeldud raha lihtsalt raisku. Midagi täiesti uut ei leiutata, vaid selle asemel parandatakse vanu.
Näiteks tänapäeva autod on oma põhiolemuselt ikkagi ju samasugused, mis need olid näiteks
1910. aastatel. Ka arvutid ei ole oma põhiolemuselt juba aastakümneid muutunud ja viljakasvatuses
kasutatakse ikka veel samasuguseid meetodeid, mis olid kunagi kasutusel Mesopotaamias.
Tänapäeval saadakse energiat ikka veel fossiilsetest kütustest, mis olid kasutusel ka juba 19.
sajandil. Kümneid aastaid oli aega selleks, et teadlased mõtleksid välja uusi energiaallikaid.
Kaitsesüstid ja antibiootikumid olid kunagi väga innovaatilised, mis aitasid haigustega paremini
toime tulla. Kuid tänapäeval ei ole meditsiinis juba väga kaua aega välja tuldud uute
medikamentidega, mis aitaksid kogu inimkonda. Paljud ettevõtted huvituvad ainult suurtest
kasumitest, sealjuures ka ravimifirmad ja seetõttu luuakse peamiselt nn meelelahutusravimeid nagu
näiteks „Viagra“. Juba praegusel ajal loodud leiutised muudavad inimeste elukvaliteeti vägagi
heaks. Kuid tänapäeval on inimesed kõigega ja kõigiga seotud, kuid nüüdisaegseid probleeme ei saa
lahendada olemasolevate leiutistega. Näiteks inimkonna rahvaarv suureneb väga kiiresti, viljakas
maa väheneb, muutub kliima, looduskeskkond hävineb ja suureneb üha enam inimkonna vajadus
energia järele. Kui praegu ei looda innovaatilisi tehnoloogiaid, siis inimkonna eksistensi ohustavad
probleemid ei kao ära. Innovaatilisi ideid tuleb juurde ilmselt siis, kui Maa loodus on ära hinnatud.
Näiteks vee hinna tõusuga tekivad peaaegu kohe ( võrreldes sajandidega ) innovaatilised ideed, et
kuidas veega säästlikumalt ümber käia. Ideed tulevad ilmselt ainult siis, kui on tunne märgatava ohu
ees, mis võib ähvardada peaaegu kogu inimkonda. Selliseid olukordi on tegelikult ajaloos juba
olnud. Näiteks energiakriis, mis esines 1970. aastatel, põhjustas selle, et investorid hakkasid rohkem
investeerima arvutiteadusesse. Selle tagajärjeks oli arvutite arengu kiire kasv ja muutumine. Termotuumareaktori
loomine annaks inimkonnale ammendamatud energiavarud. Näiteks koduarvuti
töötamiseks on vaja energiat ja seda energiat annab meile elekter. Staatilist elektrit tundsid kreeka
filosoofid juba 600 aastat eKr, kuid elektrist aru saama hakati alles 18. ja 19. sajandil. Tänapäeva
maailma on ilmselt võimatu ettekujutada ilma elektrita, sest just elektrist sõltub küte, valgustus,
energia jne. Kui elektrit ei oleks, siis ei saa töötada televisioon, arvutid, raadiod, kosmoselaevad.
Tegelikult ka automootor sõltub elektrist, sest see paneb põlema süüteküünalde abil küttesegu ning
annab toite autolaternatele ja paljudele muudele juhtimisseadmetele. Kuigi automootori paneb
liikuma mitteelektriline sisepõlemismootor. Elekter hoiab töös kogu tänapäeva maailma
tehnoloogiaid ja seega ka inimühiskonna eluolu. See tähendab ka seda, et mingisugust energiakriisi
pole siis enam olemas, kui suudetakse energiat toota termotuumajaamades. Meie tehnoloogilise
maailma ülalpidamine vajab üsna palju energiat. Kuid praegused energiaallikad ( näiteks
elektrienergia, tuumaenergia, tuuleenergia, hüdroenergia jne ) on keskkonnale ohtlikud, liiga
kulukad või saavad nad juba mõne aja pärast otsa. Selles seisnebki inimkonna praegune
energiakriis, mis on määravaks jõuks paljudele muudele asjadele poliitikas ja majanduses. Kuid
termotuumareaktori väljatöötamine lahendaks meie praegused energiakriisid. Termotuumaenergia,
mis seisneb kergete aatomituumade liitumisel vabaneva energia tootmisel, on üsna
keskkonnasõbralik ja ammendamatu. Meie tehnoloogilise maailma ülalpidamine ( näiteks erinevad
tööstused, autod, arvutid, mobiilside, televisioon, transport jne ) vajab aga väga palju energiat.
Ülitsivilisatsiooni elukorraldus
197