Maailmataju

elutute kehade kiirguste lainepikkused on erinevad. Seda kiirgust on jäädvustatud ka fotode peal,
mille põhjal on hinnatud ka inimeste tervislikke seisundeid.
Telepaatiline kommunikeerumine „koosneb“ informatsiooni vastuvõtjast ja informatsiooni
saatjast, mis on analoogiline raadiosidega. See tähendab ka seda, et kui eksisteerib üks nendest, siis
peab eksisteerima ka teine.
Telepaatia korral peavad näiteks kahe inimese teatud kindlad ajupiirkonnad olema ühesuguse
aktiivsusega. Näiteks inimene A „saadab“ telepaatilisel teel inimesele B oma enda mõtetes oleva
kujutise teletornist. Järelikult inimeste A ja B teatud kindlates ajupiirkondades peavad tekkima
täpselt ühesugused ajuaktiivsused kujutamaks teletorni.
Telepaatia teel on isik A võimeline oma enda teadvusesisude põhjal juhtima või muutma isiku B
teadvuse sisusid.
Inimese empaatia on psühhoneuroloogiline võime vahetult tajuda teiste inimeste tundeid ja seega
on empaatia „piltlikult väljendades“ telepaatia üks vormidest.
Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu kahjuks siia märkida.
Neid on selleks liiga palju. Näiteks vajadus une järele puudub, sest olendi psüühiline elutegevus ei
sõltu enam närvitegevuse talitlusest. Eksisteerides energiaväljana ei oma inimene enam ka sugu.
See tähendab seda, et inimene ei ole enam naine ega mees. Isegi ajas rändamine oleks tavapärane
võimalus, sest läbitakse aegruumi tunneleid. Sellega kaasas nähtub ka teleportatsioon. Samuti
ilmnevad ka telekineesi ( ehk psühhokineesi ) võimed. Vaimsed võimed üldse ( näiteks mälu,
mõtlemine jne ) on erakordselt head ja reaktsioonid on selged ning kiired. Näiteks surmalähedaste
kogemuste ajal tekib inimesel mõistmine valgusolendi juuresolekul silmapilkselt ja täielikult.
Eesti teadusajakirjanik Tiit Kändler on inimest võrrelnud kvantolendiga ( s.t. juhuga, kui
inimesel avalduks kvantmehaanika kummaline maailm ). Kvantolendi võimalused sarnanevad
tegelikult just amorphusolendiga. Näiteks amorphusolend on kui kvantolend, kes ei pea maksma
sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse
tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma
mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega,
kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida
läbi barjääri. (http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=51143247)
3.2 Tsivilisatsiooni/ühiskonna hierarhiline süsteem ja struktuur
Tsivilisatsiooni mõiste
Sõna “tsivilisatsioon” tuleb ladina keelest “civilis”, mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust.
Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit.
Tõenäoliselt võttis sõna “civilitas” kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel
1466-1536. “Tsiviliseeritud kommetest” räägitakse tema raamatus “Vestlused”, mis ilmus 1530.
aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunnetust.
Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus “Inimeste
sõbrale”, mis ilmus 1756. aastal ja sellest ajast peale hakati mõistet laiemalt kasutama. Tegemist oli
valgustusaja perioodiga. Nimetatud raamatus jutustab ta tsivilisatsioonist, kuid ta seostab seda ka
religiooniga: “religioon on... tsivilisatsiooni peamine vedru; ta sunnib meid lõputult meenutama
sõprust, soojendab meie südant ja meelt.” Mirabeau jaoks tuleneb tsivilisatsioon religioonist, mis
mis kujundab inimeste käitumis- ja vaimureegleid. Mirabeu: “Tsivilisatsioon ei tee midagi
ühiskonna heaks, kui ta ei anna talle vooruse näol aluseid ega vorme.” Selles mõttes tähendas
tsivilisatsioon eetikat, mis ei sisalda ebamoraalsust ja kombetust. Ta viitas selgelt reeglite,
187