Maailmataju

inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et
inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppetegevused
ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise
arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelligentsus.
Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on
sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga
taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas
surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka
lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei
suudagi rääkima hakatagi. Aju väga olulisteks arenguettappideks on just inimese varajased eluaastad,
kuid aju areng jätkub ka veel pärast lapsepõlve. Kogu inimese elu jooksul toimub ajus muutused.
See tähendab seda, et osa närviühendusi tugevneb ja osa nõrgeneb. Inimese geenid määravad
aju üldise funktsioneerimise ja inimese kogemused määravad selle detailid. Varajastel eluaastatel ei
ole ajukoore kõik funktsioonid välja arenenud, kuid see-eest töötab aju väga paindlikult. Näiteks kui
kahjustada saab üks ajupoolkera, siis teine ajupoolkera võib võtta teise ajupoolkera funktsioonid
endale. Näiteks vasaku ajupoolkera kõnekeskuse kahjustuse korral võtab parem ajupoolkera selle
funktsioonid omale. Kuid aju kõnefunktsioonid ei taastu enam nii väga kergesti, kui inimesel on
möödas viies eluaasta.
Joonis 4 Inimese närvirakkudevaheliste seoste areng: seosed sündimisel ( a ), 3. elukuul ( b ) ja 15. elukuul (
c ).
( Uljas ja Rumberg 2002, 40 )
2.2 Seoste põhiolemus närvitegevuses
Närvierutus liigub närvikoes elektrilise signaali ( impulsi ) abil ühest neuronist teise – mööda
neuronite sünapse ja aksoneid. Kui see erutus jõuab närvirakku, siis muutub närviraku potentsiaal
rakumembraanis. Elektriline erutus, mis liigub närvikoes ringi, omab peale ''energiat'' ka ''infot''
välisärritaja mõju kohta. Neuronite ümbruses olevad väljad on samas ka kui ''infoväljad'', sest peale
''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi
väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks
kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite
võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole
6