Maailmataju

subjektiivne pool kujutab endast inimese teadvuses olevaid sisusid. Mõlema poole teisiti mõistmine
või nägemine viib nende kahe poole ühisosa leidmisele ja seetõttu saame lõpuks mõista, kuidas
objektiivne pool suudab luua subjektiivse poole. Subjektiivse poole all me juba analüüsisime
näiteks sooja aistingu olemust inimese subjektiivses teadvuses. Selle teisiti mõistmise põhisisu
seisneb selles, et inimene ei saa tunda teadvuses sooja aistingut, kui ta pole mitte kunagi tundnud
külma aistingut ja vastupidi. See vihjab sellele, et kui sooja aisting esineb parajasti teadvuses, siis
külma aisting aga teadvusvälises osas ja niimoodi tekibki illusioon sooja aistingu üksinda
eksisteerimisest sõltumata külma aistingu olemasolust, kuid tegelikult pole see võimalik. Nende
lahusolek on näiline ehk illusioon. Objektiivse poole all analüüsisime ajus olevat elektrilist
vastastikmõju, mille korral laenglevaid neuroneid on võimalik vaadelda elektriliselt laetud
kehadena, mille vahelises ruumis eksisteerivad elektriväljad. Laetud kehad mõjutavad üksteist
elektrijõududega. Igasugune jõud koosneb mõju ja vastumõju paarist. Sellise meetodi ja analüüsi
kaudu jõuamegi nende kahe poole ehk objektiivse ja subjektiivse poole ühisosani, mis peaks viima
mõistmiseni, et kuidas objektiivne pool tekitab subjektiivse poole ja seega kuidas ajus tekib
teadvus. Nende kahe suure poole ühisosa seisneb selles, et mõlemal poolel on olemas kaks poolt,
mille üks osa ei saa eksisteerida ilma teise poole olemasoluta ja vastupidi. See tähendab seda, et
näiteks sooja aistingut ei saa inimene tunda, kui ta pole mitte kunagi tundnud külma aistingut ja
samasugune „polaarsus“ kehtib ka elektrijõu korral – mõju ei saa eksisteerida ilma vastumõjuta ehk
jõud tekib alati mõju ja vastumõju paarina. Mõlemal poolel ( s.t. objektiivsel ja subjektiivsel poolel
) eksisteerib illusiooni mehhanism, mis näiliselt laseb ühel poolel eksisteerida teisest poolest eraldi
üksinda omaette. Vot just see ongi vihje teadvuse mehhanismi olemuse mõistmiseks.
Sünkronisatsioon ajus
Neuronid laenglevad ajas ja ruumis perioodiliselt. Laetud kehade vahel esinevad elektrijõud ehk
mõju ja vastumõju paarid. Selleks, et tekiksid elektrijõud ehk mõju ja vastumõju paarid, peavad
neuronid laenglema sünkroonselt. See tähendab seda, et kui näiteks kaks neuronit mõjutaksid
üksteist elektrijõuga, siis peaksid need laetud olema ka samaaegselt ehk ühe ja sama ajaperioodi
jooksul peavad mõlemad neuronid olema elektriliselt laetud. Ainult siis on võimalik neuronite
vaheline elektrijõu olemasolu, mis on teatavasti teadvussisu avaldumise füüsikaliseks aluseks. See
tähendab ka seda, et ajus eksisteeriv sünkronisatsioon on teadvuse avaldumise üks põhieeldusi, sest
ilma laenglevate neuronite sünkronisatsioonita ei saa olla võimalik nende vaheline elektriline
vastastikmõju, mis ongi teadvuse füüsiliseks aluseks inimese ajus. Sünkronisatsioon ei ole teadvuse
sõlmimismehhanism, vaid see on oluline elektrilise vastastikmõju eksisteerimiseks laenglevate
neuronite vahelises ruumis.
Impulsside levimist ja liikumist erinevate ajupiirkondade vahel reguleerib sünkronisatsioon, mis
algselt arvati olevat ajus oleva informatsiooni sõlmimismehhanism. Näiteks oletame seda, et meil
on kaks neuronigruppi x ja y ning need saadavad mingisuguse sisendi impulsi neuronigrupile z.
Seega x ja y võistlevad omavahel, et mis grupp domineerib z gruppi. Kui aga neuronigrupid x ja y
ei ole omavahel sünkroonsed, siis grupp z sünkroniseerub grupi x või grupi y-ga, kuid mitte
mõlemaga samaaegselt. Neuronigrupid x ja y saab saata signaali z grupile ainult siis, kui üks neist
sünkroniseerub grupi z-ga. Teine grupp paraku ( grupp, mis ei sünkroniseeru z grupiga ) ei saa
signaali z-le välja saata.
Sünkronisatsioon võimaldab erinevaid ajusüsteeme omavahel funktsionaalselt kokku liita. Aga
kuidas neuronid ikkagi teavad objekti õigeid omadusi kokku liita? Neuronite sünkronisatsioon seda
probleemi ju ära ei lahenda. Näiteks kui inimene tajub sellist objekti, mida ta kunagi varem näinud
ei ole, kuidas siis neuronid teavad selle objekti omadusi kokku sõlmida? Ajus sõlmitakse
informatsioon sellest hoolimata kokku ühtseks taju muljeks. Objekti värvus, kuju ja suurus on ajule
24