Maailmataju

paljunemisega, siis uus organism areneb välja viljastunud munarakust. Sugurakud, mis ühinevad
viljastumisel, võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. Kui on tegemist ainult ühe vanemaga, siis
nimetatakse seda iseviljastumiseks, kui aga kahe vanemaga, siis ristviljastumiseks. Ristviljastumise
korral ühinevad kahe vanema geneetiline informatsioon järglase peal. Kuid organism pärineb ühest
vanemast alati mittesugulisel paljunemisel. Mittesuguline paljunemine toimub eoseliselt või
vegetatiivselt.
Kuna kehast väljunud olekus ei ole isend võimeline sigima, siis vastavalt sellele muutub ka
elumõte. Näiteks bioloogilise elu üks põhiliseimaid eesmärke Maal on anda edasi järglasi. Nii nagu
terves loomariigis on ka suurem osa inimese elust Maa peal pühendatud pere loomisele ja selle üles
kasvatamisele. See aga eeldab inimese isikliku elu puudumist. Ülitsivilisatsiooni elu staadiumis ei
ole enam sigimine elu põhiliseim eesmärk. Suurem osakaal on nüüd inimese isiklikul elul. See
tähendab seda, et elatakse nüüd vaid iseendale ja mitte teistele, mis omakorda ei tulene isekusest.
See on ka põhjus, et miks surmalähedased kogemused on inimestele väga isiklikku laadi ja väga
sageli jäävad isegi peresidemed tahaplaanile. Esile tuleb inimese isiklik „mina“ ja tõeline loomus.
Kuid selleks, et amorphusolend oleks siiski võimeline paljunema, peab “väli muutuma aineks”
ehk “amorphusolend peab muutuma aineliseks olendiks ehk morphusolendiks”. Näiteks kehast
väljunud inimese korral peab ta oma bioloogilisse kehasse tagasi minema, sest ainult nii on
võimalik tal sigida nagu tavaline inimene. Kindlasti tundub see esmapilgul täiesti absurdsena, kuid
ärme unusta seda, et ka surmalähedaste kogemuste korral läheb inimene ikkagi tagasi oma füüsilisse
kehasse ja meditsiiniliselt tähendab see kliinilisest surmast tagasi ellu ärkamist. See aga tähendab
omakorda amorphusolendite suurt sõltuvust morphusolenditest. Ja vastavalt sellele ka
ülitsivilisatsioon ( mille moodustavad amorphusolendid ) peab siis samuti olema pidevalt sõltuvuses
nö. tavalise tsivilisatsiooniga, mille moodustavad morphusolendid nagu näiteks Maal elavad
inimesed. Selline tavatsivilisatsioon kindlustab ülitsivilisatsiooni jätkusuutlikuse arengu. Selles
mõttes jaguneb ülitsivilisatsioon tegelikult kaheks suureks osaks: tsivilisatsiooniks, mille
moodustavad morphusolendid, ja tsivilisatsiooniks, mille moodustavad amorphusolendid. Need
mõlemad tsivilisatsioonid on omavahel sõltuvuses ja suguluses. Seega ülitsivilisatsioonid on
tegelikult kaksiktsivilisatsioonid – s.t. kaks erinevat tsivilisatsiooni moodustavad ühe suurema.
Amorphusolendi paljunemist võimaldab ainult füüsilise ehk ainelise keha olemasolu. Selleks võib
olla näiteks inimene. Amorphusolendil puudub rakuline keha ehitus, mis esineb kõikidel teistel
elusorganismidel planeedil Maa.
Tsivilisatsioonid Universumis
Maaväliste tsivilisatsioonide maailmast ja nende eluolust on võimalik teada saada ainult siis, kui
uurida üsna põhjalikult tulnukate inimröövide juhtumite ajalugu. Nendest juhtumitest on võimalik
teada saada, mida tulnukad on enda kohta kontaktleritele teada andnud. Röövide ajal toimuvad
inimeste peal enamasti meditsiinilised protseduurid, kuid koos sellega on tulnukad inimestele pisut
avalikustanud ka enda maailma olemust ja päritolu. Näiteks on nad mõista andnud seda, et mitte
kõikide maailmaruumis eksisteerivate planeetide eluslooduse evolutsioonid ei sarnane planeet Maal
oleva eluslooduse arenguga. Paljude eluvormide funktsioneerimised maavälistes keskkondades on
palju iseäralikumad ja isegi liigirikkamad kui seda on näiteks Maa eluslooduse liigirikkus. Näiteks
mõnede Päikesesüsteemiväliste planeetide eluolu ja areng on üsna keerulise stsenaariumiga, kuid
samas mõnede areng on planeet Maa elusloodusest aga hoopis lihtsam.
Tulnukad on kontaktleritele ise otseselt mõsta andnud, et mõistuslike olendite liigitused
Universumis ( eluvormid üldiselt ) liigituvad kaheks: morphseteks ja amorphseteks eluvormideks.
Morphsed olendid jagunevad veel omakorda kaheks suureks haruks – need on bioloogilised ja
elektroonilised eluvormid.
Morphsed olendid eksisteerivad ainena – need olendid on nagu meie ( Maa inimesed ), kes
eksisteerivad aineosakestena ( elementaar- ja fundamentaalosakestena ) ning nende osakeste
süsteemidena nagu näiteks hapnik, DNA, rakud, koed, organid, elundkonnad jne. Morphsetel
202