Maailmataju

ja pani need oma pikka indiaanikeepi ehk tilmasse, et kaitsta lilli külma eest. Taas kord
läks ta ilmutise juurde. Naine paigutas keebi sees olevaid lilli. Ta sidus mehele tilma
alumised nurgad kaela taha nii et ükski roos ei saanud enam maha pudeneda. Ilmutis
käskis Juanile, et antud märki ei tohi mitte keegi teine näha peale piiskopi ja ta endi.
Pärast seda ta kadus ja Juan ei näinud teda enam kunagi. Kui indiaanlane piiskopipalee
juurde jõudis, tegid mitu teenrit tema lillede üle nalja. Nad „nügisid“ teda mööda õue ja
üritasid tema lilli haarata. Kui teenrid tahtsid haarata lilli, nägid nad lilli haihtuvat. Selle
peale nad kohkusid ja lasid Juanil minna. Juan sai veel kord piiskopiga kohtuda. Juan
Diego sõlmis kaela tagant jämedakoelise riide lahti. Seejärel tilma volt langes alla. Lilled
kukkusid maha ja jäid hunnikusse põrandale lebama. Ta arvas, et lilled on väärtuslik
märk, mida ilmutis talle andis. Pärast sellist õnnetust tõusis piiskop oma istmelt ja
põlvitas nüüd Juani ees. Ka kõik teised ruumisolijad tegid seda sama. Juani tilma ees
põlvitas piiskop nii nagu miljonid inimesed pärast teda. Juani tilma pandi peaaltarile
Guadalupe Neitsi Maarja basiilikasse Mexico Citys. Tilma koosneb kahest poolest, mis
on kootud ja kokkuõmmeldud mageikiududest. Tilma mõõtmed on umbes kuuskümmend
kuuskümmend kuus korda nelikümmend üks tolli. Selle koreda pinna värvus sarnaneb
pleegitamata linaga. Kuid selle pinnal kõrgub ilus kuju umbes neljakümne kuue tolli
pikkusena. Juani onu ei surnud ära, vaid ta paranes. Kuid onu oli siiski väga nõrk. Ta ei
suutnud isegi üles tõusta ja oma ravimit võtta, mida Juan onule valmis meisterdas. Onu
nägi äkitselt noore naise kuju. Ta rääkis onule tema tulevasest tervenemisest ja Juan
Diego missioonidest. Naine sõnas: „Hüüa mind ja mu kujutist Santa Maria de Guadalupeks“.
Pärast seda juhtumit ristiti kuuel aastal üle kaheksa miljoni indiaanlase. Isegi
tänapäeval põlvitavad Juan Diego tilma ees päevas umbes poolteist tuhat inimest.
Kuid antud looga väga sarnaseid juhtumeid on esinenud ka Piiblis. Näiteks Vanas
Testamendis ilmutas Maarjale ennast Jumala ingel, kes ütles: „Tere, sa armuleidnu,
Issand olgu sinuga!“. Ehmunud Maarjale ütles ingel: „Ära karda, Maarja, sest sa oled
armu leidnud Jumala juures! Vaata, sa saad käima peale ja tood ilmale poja ja paned Talle
nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ning Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks ja
Issand annab Talle Tema isa Taaveti trooni ja Ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle
igavesti ning Tema valitsusele ei tule otsa!“. Kuid sel ajal ei olnud Maarja veel abielus,
vaid ta oli Joosepiga kihlatud ja seetõttu olid nad kokku elama jäänud ja loonud ühise
kodu. Maarja oli seepärast väga mures ja küsis inglilt: „Kuidas see on võimalik, kuna ma
ei ole abielus?“ Seepeale vastas ingel: „Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi
varjab sind. Seetõttu ka laps, kes sulle sünnib, on püha – Jumala Poeg!“. Maarja vastas
ingli sõnadele: „Vaata, siin on Issanda ümmardaja, sündigu mulle sinu sõna järgi.“
Seejärel kadus ingel Maarja silmade eest. Kui aga Joosep sellest kõigest teada sai,
otsustas ta Maarja salaja maha jätta. Ta lihtsalt ei soovinud Maarjat avalikult häbistada.
Selliste kavatsuste peale ilmutas Joosepile unes Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti
poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast
Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned Talle nimeks Jeesus, sest Tema päästab oma
rahva nende pattudest!“.
Kuid „inglite“ ilmutusi on esinenud ka mujal Piibli lugudes. Näiteks Jeesuse sünni ööl
olid Petlemma lähedal mõned karjased väljas oma karja juures. Nende ette ilmus äkitselt
ingel, kes sõnus: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks
kogu rahvale, sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand
Kristus! Ja see olgu teile tunnuseks: te leiate lapse mähitud ja sõimes magavat!“. Pärast
seda täitus taevas „säravvalgete“ inglitega, kes laulsid: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa
peal rahu inimeste seas, kelledest Temal on hea meel!“. Hiljem näevad karjased, et Poja
Jeesuse sünd teostub väga tagasihoidlikus kohas – nimelt loomalaudas. Sellest rõõmsast
uudisest said esimestena teada lihtsad inimesed – karjased, mitte aga rikkad ega ülikud.
Inglite kadumise järel ütlesid karjased üksteisele: „Läki nüüd Petlemma ja vaadakem
65